Ta ei ole kunagi paugu eest ära jooksnud, aga ta reageerib sellele nii tugevasti, et ei suuda enam millegi muuga tegeleda. Kõik, kes Poppy teavad, teavad, et pall mängib tema elus suurt rolli, aga pauku kuuldes muutub ka pall vähetähtsaks. Ehk siis peale paugu kuulmist hakkab ta üsnagi paanilise olekuga ringi vaatama ja tammub ringi natuke. Mingil hetkel ta siiski suudab lõpuks paugu unustada ja uuesti mulle keskenduda.
Kuna umbes aasta tagasi sai selgeks, et ehk me ikka võiksime proovida päästeeksamit kunagi teha (kui me tahame edaspidi ka päris otsingutel reageerida, siis see on isegi vajalik), siis tuli plaani võtta paugu harjutamine. Veebruar, märts ja osa aprillist käisime Mari ja Cellaga enamasti mitu korda nädalas pauku harjutamas. Alguses ikka üsna kaugel paugust ja mängides jne, hiljem juba lähedamal, iga kord vaid paar pauku. Suve poole jäi harjutamine vähemaks kuni mingil hetkel jäid meie trennid üldse ära. Tegelikult selleks ajaks olid juba meie mõlema koerad pauguga natuke harjunud.
Kuna augustis panin ma ennast kirja oktoobrikuu päästeeksamile (ja Mari pani Cella ka) siis tuli meil pauguharjutamine jälle käsile võtta. Paar trenni, mis me teha jõudsime, ei tulnudki nii hullusti välja.
Kui me 23.09 käisime mitteametlikul KK2 eksamil ja sain teada, et Poppy pauk pole ikkagi selline nagu ma tahaks (jah, oli küll võõras plats ja võõras pauk, aga ikkagi), siis teadsin, et meil tuleb veel paar tubli paugutrenni teha enne eksamit.
Minu suureks üllatuseks ja ehmatuseks oli Poppy reageering, kui peale pühapäevast eksamit läksin teisipäeval IPSONi platsile ja platsile minnes oli Poppy nii ärevil ja seda ainult sellepärast, et ta teadis, et pauk on tulemas. Suurimaks probleemiks sai see, et ta totaalselt keeldus lamama jääma, sest sellest asendist oli ka tavaliselt pauku tulnud.
Minu kaks järgmist nädalat möödusid ülepäeva platsil käies ja kahe nädala sisse mahtus ka veel päris mitu trenni pauguga. Üldiselt sellel hetkel ma juba loobusin igasugu võtete harjutamisest ja keskendusin sellele, et Poppy ennast platsil võimalikult hästi tunneks, isegi kui seal vahest pauku tuleb.
Selles, et platsil võiks ennast mugavalt tunda, mul teda veenda ei õnnestunudki.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar