Meie nädalavahetus möödus bussis ja näitustel.
Laupäeva vara-vara hommikul startisime Valmiera poole, et näituse alguseks kohal olla. Seda me olime ka. Kuna mul tuli muidugi alles neljapäeva õhtul meelde, et tegelt ma ju pidin harjutama koera metallpuuris olema, siis see asi jäi ära. Ning ma muidugi võisin ainult arvata, mida ta terve tee tegema hakkab. Nii selguski, et kui ma alguses panin teki puuri peale nii, et see varjas kõrvalpuuri elanikud ära, kuid mind ta ikka nägi, siis Poppy hakkas kõva häälega protesteerima selle olukorra vastu ning nõudis sõitu istme peal. Kuid natuke asju sättides ta enam mind ei näinud ning loobus ka hääleharjutustest.
Niisiis jõudsime hommikuks Valmierasse. Näitusehall oli väga normaalne. Ruumi oli kõigile ja ringid olid normaalse suurusega.
Kohtunik: R. Doedijns, Holland
Tulemus: SP, TPJ, JCAC, PP(Promotion Prize), TP ->LV JCH
Kirjeldus: 1 year old, v. nice in type, nice temper, lovely head and expression, needs to get more stability in front, needs to mature in body, lovely coat condition and color, free and easy mover, v. well presented.
Lõpus veel kohutnik kiitis Poppyt ja ütles, et väga ilus koer, aga peab veel natuke kasvama.
Õhtusel rühmavõistlusel me muidugi midagi ei saanud. Ning peale BISi hakkasime sõitma Siauliai poole. 23 ajal jõudsime oma hotelli ning peale väikest jalutuskäiku kobisime kohe magama. Poppy muidugi arvas, et tegelt võiks veel natuke mürada ja üritas seda ka mulle selgeks teha, kuid mina oli küll täitsa läbi ja keeldusin ettepanekust.
Hommikul suundusime näituseplatsile, mis ei olnud väga kaugel meie ööbimispaigast.
Näitusepaika ei saanud üldse võrrelda eelmise päeva Läti omaga. Me olime nagu 30 a tagasi rännanud. Vuih oli seal olla. Ja väga külm ka.
Kohtunik: N.Zieniene, Leedu
Tulemus: SP, TPJ, JN, TP -> LT JCH, BALT JCH
Kirjeldus: Leedu keelne, kuid tõlkes midagi sellist (Nii palju, kui leedukad üritasid seda inglise keelde panna ja nii palju kui mina nendest aru sain): hea kõrgus, hea pea, piisavalt tugev, hea liikumine, head nurgad.
Üldiselt kohtunik oli suht alla igasugust arvestust. Terve päeva suhtus kõikidesse koertesse suhteliselt suvalt. Vahepeal lihtsalt keset hindamist lobises kõrval ringi kohtunikuga, sekretäriga, teiste asjapulkadega. Mõnel koeral lasi kaks ringi joosta, ütles kolm sõna ja oligi esinemine läbi.
Kuna sama kohtunik hindas ka juuniorite BISi ja I rühma, siis ma ei lootnudki sealt midagi saada, kuid kuna me nagunii jäime teiste koerte pärast sinna, siis ma ikka käisin seal ära. Aga seal oli veel lahedam see, et juunoreid oli hästi palju ja enne ringi minemist ei suutnud ringikorraldajad meid järjekorda panna, sest nad ei rääkinud inglise keelt (enamus ringi minejatest olid soomlased või siis eestlased või kõike muud, kui leedukad). Samuti ei tundud nad koera tõuge. Nii, et see oli suht kaos. Ringi kutsuti koerad leedukeelsete tõunimedega ning numbritega ning siis ringikorraldaja üritas nende 40-50 inimese seast leida üles selle numbri :) Samal ajal kui kõik osalejad vaatasid nõutude nägudega. Aga lõpuks jõudsid kõik ringi.
Kui Lätis ei olnud ühtegi austraalast peale meie kirjas, siis Leedus oli isastes kutsikates
Windwarrior's the Different Drummer . Kahjuks kohal seda koera ei olnud. Tundub, et see koer elab nüüd Leedus ning seega peaks olema esimene austraalia karjakoer Leedus.
Peale näitust lippasime veel korra ühest ostukeskusest läbi ning alustasime sõitu Eesti poole. Ning juba kella 3 paiku öösel olime ilusti kodus.
Ja piltidega on nii, et näitusele jõudes ma avastasin, et mu fotoka aku on tühi :)
Üldiselt oli reis mõnus ja ka päris väsitav, aga tundub, et bussiga võib ka teine kord minna näitusele.