Kuna täna on ikka tööpäev, siis kokku saime parklas kell 19.00 ehk siis juba pimedas. Õnneks pilves taevas ja linnakuma valgustasid meie teed natuke. Kohale tulid peale meie veel Leelet Gretsiga ja Ove Indiega. Marge ja Triin vabandasid ennast välja jälle.
Aussiele panin helkurvesti selga ja Poppyle helkurist kaelarihma, kuid need ilmselgelt ei saanud Greta tulukese vastu, mis tal kaelas rippus. Pidin tõdema, et tuleks ikka koertele vilkuvad kaelarihmad hankida.
Kuna meist keegi seal metsas väga koduselt ei tunne, siis suundusime mööda enamvähem tuttavaid radu. Kui olime jõudnud Paljassaare tippu, siis kuulsime läheduses koeri haukumas ning rihmastasime oma koerad igaks juhuks. Olles juba enamvähem kindel, et oleme koertest möödunud, kuulsime neid jälle endale üsna lähedal haukumas. Meil läks suht kiireks, seda enam, et need rajad, millel olime, ei tundunud enam üldse nii tuttavad :) Peaaegu terve tagasitee hoidsime koeri rihmas. Igaks juhuks. Peaaegu kaks tundi peale parklasse jõudmist, jõudsime kõik tervelt sinna tagasi.
Vürtsita mu postitust kirjandusega:
Tegelt oli päris hirmus. Igastahes Leelet ei taha seal enam pimedas jalutada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar