Reedel hommikul peale pisikest pissipausi Stockholmis võtsime suuna Örebro poole. Seal kohtusime Maaritiga, kes võttis meid kaasa ning aitas oma majani, mis asus mõnusalt linna lähedal põldude ja metsatukkade vahel. Seal tegime kohe väikese jalutuskäigu koertega, et nad lõpuks saaks rohkem jalgu sirutada
Kuna Maariti koerad (Kitty vend Attack ja 12,5 aastane Dina) söövad ainult toorest, siis leidus ka maja ümbruses erineva suuruse ja maitsega konte. Meie linnakoerad olid sellest muidugi vaimustuses.
Peale lõunat läksime koos Maaritiga <>Örebro Brukshundklubb'i, kus pidi järgmisel päeval ka MH test toimuma. Aitasime seal veel asju valmis panna ning Maarit ja Sofie seletasid meile, mida täpsemalt seal tegema hakkame. Sellel klubil on terve suur plats, mis jagatud osadeks, kus erinevad alad saavad trenni teha ning väga mõnus ja suur klubimaja, kuhu mahuvad nii klassiruumid, kui ka köök ja söögisaal. Tegime veel ka koertega väikese kuulekusetrenni enne koju minekut.
Koju jõudes lasime Kittyl ja Gretal ka Attackiga lähemalt tutvuda. Yoko tutvus enamus aega kaugemalt :)
Õhtul saabusid Maariti juurde ka Niina (Kitty kasvataja) Ellaga, Minna Huldaga (Kitty õde) ja Mari Tikiga (Kitty vend). Õhtul vaatasime videost, kuidas MH testi sooritas Kitty pesakonna isa Chici ning Maarit rääkis veel kord, mis meid kõiki järgmisel päeval ees ootab.
Ehk siis selles majas majutusid kaks ööd 7 austraalia karjakoera ja üks Yoko. Omanikud ka ikka. Üleootuste said kõik väga hästi läbi.
Järgmine päev algas juba 6 ajal, kui ülestõusime, hommikused toimingud tegime ning ninad Örebro poole seadsime. Testi korralduslikus osas olid küll väikesed tõrked ning alustada saime veidi hiljem, kui plaanis oli. Osalemise järjekord oli meil: Attack, Tiki, Hulda, Kitty ja Greta. Seega saime Leeletiga piisavalt vaadata veel teiste sooritusi enne kui ise pidime minema.
Test koosnes peamiselt kahest põhilisest osast: mängimisest erinevates versioonides ja ehmatustest. Minu jaoks oli üsna üllatav, et Kitty mängis väga hästi ja selle osaga jäin ma väga rahule. Ülejäänud harjutustes ei suutnud ta mind ka üllatada. Ehk siis oli täiesti Kitty. Lisaks muidugi ka see, et keset testi otsustas ta ka oma teisi külgi näidata ning demostreeris kui hästi ta jalgrattaid taga suudab ajada. Õnneks oli ratas teisel pool aeda.
Testi tulemused. Meil on õnneks olemas ka paberi peal inglise keelne versioon :)
Peale testi läksime lõõgastuma kaubandusse. Sihtmärgiks erinevad loomapoed, spordipoed ja muidugi IKEA.
Peale seda jälle jalutuskäik koertega, kus Kitty põhiliselt asjatas palliga, Yoko karjatas teda ning Greta oli kaugel ja ajas jäneseid taga.
Õhtul näitas Maarit meile Kitty ja Tiki peal, kuidas nad alustavad sellise alaga nagu maa-alalt esemete otsimisega. Kittyl tuli välja küll.
Järgmine hommik algas meil veel varem ning tõusime 4! ajal, et ennast kokku pakkida ning suund võtta Stockholmi poole. Kuigi meil see Leeletiga algselt plaanis polnud, siis peagi leidsime ennast keset Rootsi Võitja näitust, kus ülejäänud meie reisiseltskonnast osales. Me olime niisama ilusad ja shoppasime koertele närimist ja rihmasid.
Peale näitust käisime jalutamas veel ühes päris toredas pargis, pissitasime koerad ära ja laeva jõudsime jälle viimasel minutil.
Ehk siis niimoodi juhtuski, et nüüd on Kitty ja Greta Eesti esimesed austraalia karjakoerad, kellel on MH testi tulemus.
Väga vinge!!
VastaKustuta