Mõned asjad kriipisid ikka hinge. Natuke kurb oli vaadata, et juba ongi SK muutunud borderite alaks ehk siis enamus koeri olid borderid. Õnneks veel sattus sekka ka mõne teise ala esindajaid, kui SK3 klassis oli vaid üks muud tõugu koer ja seegi Venemaalt pärit. Ega muidugi midagi imestada ei ole, eks ma tean ju omast käest, et mitte-borderiga ongi väga raske sellist tehnilist ala harrastada.
Avalik saladus on ka see, et korraldava klubi EMV osaleja kasutas võimalust eelmisel päeval ettevalmistatud platsil trenni teha. Rääkides ise alati korrektsusest korralduses ja eetilisusest sellel alal. Kas tõesti mitme-mitme kordne meistritiitel ja suurepärased tulemused ei ole andnud piisavalt enesekindlust ja usku oma koertesse? Kurb..
Hoopis toredam on aga see, et kuigi ilm oli rõve-rõve ja tuul ja vihm jne ja mul oli ikka hea meel, et ma ei pidanud kuskilt autost võtma välja koera, et platsile minna, siis kodu poole sõites ma ikka mõtlesin sellele, et peaks oma koertele ka hakkama korralikult trenni tegema.
Võibolla see oli ilmast, aga seekord oli üsna vähe inimesi platsi ääres kaasa elamas. Eks osalejaid oli ka tegelikult suhteliselt vähe. Aga selle eest need inimesed olid enamuses endiselt väga toredad ja rõõmsameelsed. SK inimesed on ikka vahest toredad ka :) Ja kui ise ei pea oma koertega tegelema, siis on päris tore platsi äärest kõigile tuttavatele koertele kaasa elada.
Ja veel toredam oli see, et Yoko sai väga ilusa tulemuse SK1 klassis ja I koha. Mul on ikka täiega hea meel selle üle. Eriti tore oleks öelda, et ma olen selle ilusa tulemuse taga, aga no tegelt on Leelet ikka kogu töö ära teinud. Ma olen lihtsalt vahest kõrvalt vaadanud :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar