Kogu koolitus oligi vaid väga praktiline, mille vahele rääkisid mehed natuke teooriat. Kõik oli mõnusalt tasakaalus ja igav ei jõudnud üldse hakata. Esimese poole päevast proovisime ise igatpidi frisbeedega hakkama saada (mis ongi ju sellel alal suht põhiline) ja hiljem tegime praktikat koos koertega. Koolitajad vaatasid eraldi kõik koerad läbi ja jagasid igaühele lähtuvalt nende koerast ülesandeid või nippe.
Ma võtsin mõlemad koerad igaksjuhuks kaasa ning õnneks sain ka mõlemad ette näidata.
Kitty puhul ma olen ise aru saanud, et tema probleemiks on hüpped, sest ta kuidagi ei oska normaalselt hüpata vaid rapsib ennast kuidagi õhku ja sel hetkel on tal täitsa savi, kuidas ta maandub. Aga see muidugi ei ole kõike tervislikum. Girts arvas, et tegelikult ei ole probleem hüppamises, vaid sellest, et Kitty kujutab ette et ta suudab taldrikut haarata alt, tegelikult peaks ta seda ikka külje pealt võtma. Seega tuleb teha Kittyle palju madalaid viskeid, et tal poleks põhjust väga hüpata ja ta õpiks frisbeet tagant haarama.
Poppyl hüppamisega probleemi pole. Pigem on ta vanadusest natuke aeglaseks jäänud. Seega võiks talle visked teha nii, et anda talle edumaad ning visata frisbee talle järgi ning ise sihtida nii, et tal oleks lihtne kätte saada. Siis ta üldiselt saab ka.
No ja kõige pealt peaksin ikka mina selle viskamise selgeks saama.
Minu jaoks oli väga motiveeriv koolitus. Lätlased juba usinasti teevad igast võistlusi ja leedukad ka alustavad. Seega arvasid mehed, et me peaksime ka kindlasti alaga tegelema hakkama. Ja võibolla juba sügisel aitavad meil esimese võistluse korraldada.
Nüüd harjutama!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar