Saaremaale sõites oli praami peal väga palju koeri. Igasuguseid suuri ja väikesi, vanasid ja kutsikaid. Seal sattusin ka jutustama ühe naisega, kes oli juba pikemalt plaaninud austraalia karjakoera võtmist.
Saaremaal peatusime me põhjapool, suht mere ääres. Olime Kristjani sugulaste juures, kes ise olid kuskil mujal. Seega oli terve talu meie oma. Alguses ma pelgasin natuke Poppyt lahti lasta, aga üsna pea sai selgeks, et seal lähedal pole ühtegi lahtist isast koera ning Poppy sai täitsa vabalt ringi nuuskida. Päris valveta ma teda siiski ei jätnud.
Neljapäeval käisime ka Mujaste rannas. Alguses mulle tundus kahtlane minna koeraga randa, aga kuna seal oli teisigi penisid, siis ei vaadanud keegi väga viltu ka. Igal juhul sai Poppy ujuda ja möllata rannas. Meie rannamänguasi leidis seal lõpu.
Aga tundub, et Poppy on piisavalt viisakas koer, et teda võib ka teine kord seltskonda kaasa võtta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar