Mina ei tea, mis värk on. Kui igal pool mujal Poppy saab teiste koertega hakkama, siis seal küll mitte. Võibolla neid on korraga liiga palju ja nad on kõik Poppyst suuremad? Igastahes seal ta kardab koeri. Lõppus ta küll hakkas juba mõne koeraga mängima, aga ikkagi. Eilseks lemmik mängukaaslaseks sai rhodesian ridgeback. Ta oli küll ka suurem kui Poppy, aga vähemalt ta ei olnud vist nii karvane. Ja teine lemmik oli üks väga väike saksalambakoera kutsikas. See hakkas juba 4 kuuseks saama, aga oli ikkagi väga väike ja väeti. Ja tema ka kartis teisi koeri. Eks sellepärast ta Poppyle nii huvitav tunduski.
Üldiselt trenni mõttes oli Pop väga tubli. Kui ma eelmine kord kirjutasin, et meil püsivus ei tulnud välja, siis see kord tuli väga hästi. Proovisin isegi meie jaoks ekstreemselt kaugele minna, aga ikka ta lamas ja istus seal nagu nukuke :D
Teiseks proovisime trennis kõrvakõndi. Nagu ma juba kuskil kirjutasin, siis me ei ole seda õppinud. Ja ma ikkagi ei tea veel, kuidas ma seda õpetama peaks. Aga niikaua ma lihtsalt toidan teda juustuga :)
Kõrvaletulek on väga hea. Ta teeb seda nii vahvalt ka. Mulle see nii meeldib, aga tundus, et eile tal hakkas juba kopa ette viskama sellest. Ma pean ennast ikka tagasi hoidma, et seda mitte ära rikkuda.
Proovisime SIIA käsku ka. Just ette tulemist ja istumist. Kuna ma seda pole eriti harjutanud, siis see oli selline nagu oli.
Üldsegi mul praegu seda juttu lugedes jääb mulje nagu me poleks pooli asju õppinudki. No ei olegi. Ometigi ma ju teen kodus ka trenni temaga. Hmm. Kas ma siis tõesti õpetan ainult ühtesid ja samu asju? Teeme koguaeg ühtesid ja samu harjutusi?
Ma olen koguaeg mõelnud, et peaks panema mingi koolituskava kokku. Njah, mõtlemine on tore asi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar