Nädalavahetus Aegnal

Reede hommik algas meil tavaliselt, kuid juba keskpäeva paiku pakkisin enda ja Poppy asjad ning juba enne kolme olime Pirital.

Kogunemine, palju koeri ja inimesi, väikesed instruktsioonid ja sõit Rohuneeme Eesti Lootsi sadamasse. Toimuma hakkas RPRi (Vabatahtlik Resevpäästerühm) iga aastane Aegna laager. Koertest tuli sellel aastal laagrisse saksa lambakoerad Brigita, Wanda,  Thor, Tiffany, Brutus, valge lambakoer Escort, labrador Skippy, vana-inglise lambakoer Cella ja muidugi Poppy. 

Rohuneemes oli meie esimene katsumus. Poppy oli vaja saada kai pealt palju madalamale paati. Tegelt seal ei olnud midagi keerulist- Pop sülle ja korras :D Paadisõit oli kiire ning Poppyle täitsa meeldis, ajas kaela õieli ja nautis näkku puhuvat tuult.

Reedene päev möödus mööda metsi jalutades ning saarega tutvudes. Magama saime alles kella 2 ajal. Poppy oli ikka täiega väsinud. Reedene päev möödus meil suhteliselt vihmaselt.

Laupäeva hommikul varakult ülesse ning veits peale 8 olime juba hommikusöögil. Laupäev möödus minule mööda Aegnat sõites ja erinevaid situatsioone lahendades. Pop oli sellel ajal posti küljes ning nautis nunnutamist. Vahepeal lasti ta sealt lahti ning ta sai koos Wandaga mürada.

Õhtul tegime ka ühe väikese harjutuse, kuid see ei läinud meil väga hästi. Pop oli ikka väsinud raskest päevast ning harjutus oli ka natuke liiga raske tema jaoks. Laupäeva õhtul lahkus meie seltskonnast Skippy, kuid tema asemel tuli saarele saksa lambakoer Kuke. 

Pühapäev algas meil õnneks veidi hiljem kui laupäev. Peale hommikusööki läksime uuesti trenni tegema. See kord tegime Poppyle veidi lihtsama harjutuse ning kõik läks väga hästi. Pop nägi kõige pealt, et inimene läheb metsa, veidi ootamist ning ta sai minna otsima. Esimene kord ta nägi inimest. Tuli teha ka teine harjutus, et ta ikka ninaga otsiks. See läks väga hästi. Ta alguses küll jooksis sinna, kus inimene oli eelmise harjutuse ajal olnud, kuid seal olles sai ta vist mingi lõhna ninna. Igastahes tagasi ta ei tulnud vaid jätkas iseseisvalt otsinguid. See on väga hea, sest vahest on jäänud tunne, et ta ei taha väga eemalduda minu juurest. Inimene sai lõpuks leitud :)

Päästekoerad kivi vallutamas:

Enne otsima minemist:
Peale trenni läksime tagasi teiste juurde ning hakkasime kopterit ootama. Kui kopter kaugemal oli, siis Pop ei teinud teist nägugi, kuid kui kopter üle meie päris lähedalt üle lendas, siis natuke hakkas vist hirmus, kuid seda põnevamaks muutus see põrisev masin. Kui kopter oli maandunud, siis oli Pop esimene, kes sinna juurde tahtis tormata. Vaatasime kopterit ka lähedalt ning ronisime sisse. Ka tegime trenni mõttes kopteri juurde jooksmist ja sisse minemist, siis kui kopter töötas. Alguses see tundus selline kahtlane, sest kopter ikka päris kõvasti mürises ja tuul oli ka suht tugev, kuid Pop ei arvanud sellest midagi :D Kahjuks kopteriga sõita me seekord ei saanud.

RPRi päästekoerad: 

Peale seda pakkisime asjad, paati ning algas sõit kodu poole. Kodus kobisime magama.

Poppy arsti juures

Täna käisime ka kliinikus.

Aussiel oli vaja igaaastane väike vaktsiin teha. See sai tehtud ja mingeid probleeme ei olnud.

Pop oli ka seekord kliinikus kaasas, sest eile märkasin karjatamiskoolitusel, et tal paremal esikäpal on imelik kühm. Täna siis tegime kliinikus kohe pilti sellest. Tuligi välja, et Poppyl on mingi luuline moodustis käpas. Täpselt ei tea, kuidas see tekkinud on ja mis ta seal teha kavatseb. Igastahes ootame nüüd natuke ja vaatame, mis toimuma hakkab ja siis tegutseme vastavalt.

Austraallased jalutamas

Ehk Indie sünnipäevapidu :)

Kohal olid: Aussie, Poppy, Grets, Indie, Ella ja Dessa, Elvis

Jalutuskohaks Saku põld:

Poppy:
Aussie:
Uus jalutuskaaslane Elvis:

Poppy ja Ella Leeletit treenimas:

Möll:

Mõned pildid

Kuna ma olen hirmus laisk olnud ja pole viitsinud pilte fotokast valla päästa, siis lõpuks nad on väikese viivitusega siin.

Kuidas Pop Tartu kodus riiulis magamas käis:

Toivo esimene võilill:
Laura loodusmajas (lihtsalt sellepärast, et ta arvab, et ma olen imelikkude juustega tüdruk):
Tõnu porgandit nosimas:

Karjatamiskoolitus

Pühapäeva veetsime Poppyga karjatamiskoolitusel, kus uudistasime Gretsi ja Rilla karjatamisoskusi ja -tehnikaid:

Grets:

Rilla:
Peale tõsiseid karjakoeri sai ka Pop lambaid nuusutada:
Kuid pigem kasutas ta aeda pääsemise võimalust lambasita söömiseks :) (ah, lambad olid ka juba väsinud):

Pontu Show

Täna käsime Pontu Show'l. 

Kuna Aussie sõitis mu vanematega maale, siis läksime Poppyga kahekesi. Koeri oli hullupööra, kuigi oli vihmane ja suht rõve ilm. Ja mina veel arvasin, et palju inimesi kindlasti ei tule. 

Pop suutis mind jälle üllatada. Ta on ikka natuke ebakindel, kui on palju koeri koos. Ja suured koerad tekitavad temast ka natuke hirmu. Aga kui ta lähemalt saab tutvust teha, siis nii hull ei ole. Kahjuks see on ka selline asi, millest tal väiksena kõige rohkem puudu on olnud. Talvel ju ei ole väga palju selliseid koeraüritusi, kus oleks saanud temaga käia. No loodetavasti, kui terve suve ringi lippame, siis sügiseks on olukord paranenud. Kõige suurem rõõm oli tal siis, kui ta nägi Eddiet- lõpuks mõni austraallane ka!! :D Eddie ja Poppy olidki ainsad austraallastest. Teist korda ta rõõmustas Antit nähes, grifoon ju ikkagi :D Kuigi ta Antit on ainult korra näinud, siis tal on vist lihtsalt nii palju positiivseid emotsioone Kekuga, et kõik grifoonid meeldivad talle.

Kuna me jõudsime suht hilja kohale, siis me olime ka kutsikatest suht viimased. Kutsikaid oli ka kõige rohkem, 55 või midagi sinnakanti. Üldse oli kokku koeri u 115. See on väga palju. Ma usun, et Pontukal varem pole nii palju koeri olnudki. Tore oli see, et kuigi me seisime seal suht kaua ja ilm oli ka suht jube, siis ringi minnes oli Poppy ikkagi väga kontaktne ja seismine tuli ka meil väga ilusti välja. No mingeid erilisi tulemusi meil ei olnud, aga tore oli näituse olukorda harjutada. Kuu aja pärast tuleb ju meil jälle näitusele minna ja siis ei saa enam ringis trikke teha.

Poppy tihe päev

Eile me käisime inimestele mõeldud koolitusel Murastes, kus õppisime erinevaid taimi tundma. Poppy muidugi ei arvanud sellest midagi ning ajas omi asju. 

Meie päev algas juba kell 8. Peale seda Poppy arvas, et ei pea enam magama. Koolitusele jõudsime 10.30 ja see kestis kuni 15.00. Terve selle aja kappas Pop mööda metsa ringi. Metsast tagasi tulles, me avastasime, et meie autojuht Triin on oma autovõtmed ära kaotanud. Nonii, keegi telefoni ka vastu ei võtnud, kes oleks saanud linnast varuvõtme meile tuua. Seega sõime lõunasöögi ära ja sõitsime kohaliku rahvaga Tallinnasse. Sealt võtsime minu auto (jaaaa, mu auto on terve nüüd!!!!), võtsime varuvõtme Triinu vanemate juurest (nad said neljapäeval üliarmsa airedale kutsika omanikuks, nii et me nunnutasime seda seal tükkaega) ja sõitsime tagasi Murastesse, kus Pop sai veel pea 2h ringi joosta. Nimelt, me jalutasime metsaraja uuesti läbi, et kohata võtit. See võti jäi kahjuks see kord leidmata. Igastahes tagasi koju jõudes polnud Poppy sugugi arvamusel, et nüüd võiks magama minna. Rõõmsalt jõllitas ta veel merisigu ning tatsas muidu tähtsa näoga ringi. 

Mina veel arvasin, et seda koera on võimalik väsitada :S 

Päästetrenn

Kuna täna jälle olime metsa vahel ja nagunii oli õrn tuuleke, siis ikka ei saanud teha lõhnaharjutust. Peame ikka ootama mõne tuulisema päeva ja ise kuskilt trenni tegema.

Niisiis tegime jälle eemaldumist. Alguses niisama, figurant jooksis ees minema ja siis jäi seisma. Oi, Pop jookseb nii niii kiiresti. Tuhinal figurandi juurde ja üldse muu ei huvita teda. Ilusti paneb kõikidest kändudest ja mätastest üle. Austraallased on ikka toredad selles suhtest. Ei ole neil mingit probleemi selliste pisiasjadega.

Teine kord lisasime kaugust veel ning viimase tegime nii, et Monika läks täitsa puu taha peitu. Ka see ei morjendanud Poppyt üldse. Eelmises trennis ta jõllitas natuke kahtlaselt, kui Kadri oli puu taga. See kord ei olnud mingit probleemi. Eks ta hakkab varsti pointile pihta saama :D

Lõpuks proovisime Poppyt haukuma ka saada. Ma küll kodus ka natuke proovisin natuke, kuid ei saa mina teda normaalselt haukuma. Täna kodus õnnestus mul küll ühe piiksukaga üks hädine auh saada, kuid ei midagi enamat. Eks ma olen talle seda haukumist keelanud ka ja nüüd ta lihtsalt ei saa aru, mida tahetakse. Igastahes täna proovisime seda trennis ka. Ma mõtlesin küll, et kui ma ise koera hoian ja keegi teine mänguasjaga vehib, siis äkki tuleb ka auh, kuid ei tulnud. Ta isegi natuke hakkas seda nutsu vältima. Võtsime siis ühe piiksupalli. Peale paari piiksu tuligi auh. Preemiaks sai nutsu, sest piiksupallid meeldivad talle liiga palju :) Järgmine kord tuli auh juba ilma piiksuta ja lõpuks saime ühe auhi isegi ilma pallita, ainult nutsuga. Tundub, et asi hakkab arenema. Proovin nüüd kodus ka mõne auhi saada. 

Esmaspäev

Täna käisime kliinikus. Aussiele oli vaja panna vaktsineerimisaeg, vaja oli ussirohtu ning kirbu-ja puugirohtu. 

Poppy kaalub 16,75 kg ja Aussie 21 kg. Aussie ei olegi võrreldes eelmise aasta paastukuuriga eriti palju juurde kogunud, aga eks seda on natuke palju tema jaoks ikkagi.

Nii siis täna said nad ussikuuritatud.

Täna tassisin välja jalgratta, millega kavatseme nüüd usinasti sõitma hakata. Kuna meil ei ole kohe maja taga metsa, siis peavad koerad ka ilusti ratta kõrval joosta oskama. Täna siis proovisingi, kuidas Poppyga see üritus õnnestub. Päris hästi õnnestus. Tegime suhteliselt väikese ringi ning oleme elus. Kuigi Pop pole veel nii hästi hääljuhitav, kui Aussie, siis sellest hoolimata saime päris ilusti hakkama. Pop on veel liiga väike, et tõsist rattatrenni teha, kuid natuke metsa all sõitmist ei tohiks talle küll midagi teha.

Apppike!

Jessas! Te ei kujuta ette, mida Poppy just natuke aega tagasi tegi. 

Peale hommikust jalutuskäiku ta alati enne magama jäämist natuke tiirutab ringi ja mõtleb, kas ta saaks teha midagi põnevamat, kui magama keeramine.

Alguses ta kolistas köögist joogikausiga, sain aru, et see on tühi jälle. Panin kausi täis ja Pop rüüpas sealt natuke. Jäin kööki süüa tegema. Pop jõllitas kaussi. Jõllitas ja jõllitas ja tahtis käpaga panna, selle peale ma käratasin talle, sest tal on vahest väga põnev hobi seda ümber lükata.

Ja äkki, pistis pea sisse ja hakkas vee all mulle puhuma... Ma lihtsalt jäin täies hämmelduses seda passima. Ja siis kohe kiitsin. Aga ta vist ei arvanud sellest midagi, sest ta vaatas mind väga kahtlaselt ja läks teise tuppa magama :)

Igastahes peaks vist selle trikiga tegelema hakkama, tundub, et ta juba oskab seda :D

Üks video sellest, kuida see mullipuhumine välja näeb.

Kevadine mäkkejooks

Eile, reedel 1.mail, toimus Keilas tradisiooniline mäkkejooksu võistlus. 

Aussie aeg  17,94 sekundit ja 15. koht, keskmõõduliste klassis.

Poppy aeg 12,84 s ja 4. koht, 6-12 kuud kutsikate klassis.

Veel olid austraallastest kohal: 

Eddie: aeg 16,13 s. ja 11. koht.

Echo: aeg 14,65 s. ja 5. koht.