Kuna Aussie sõitis mu vanematega maale, siis läksime Poppyga kahekesi. Koeri oli hullupööra, kuigi oli vihmane ja suht rõve ilm. Ja mina veel arvasin, et palju inimesi kindlasti ei tule.
Pop suutis mind jälle üllatada. Ta on ikka natuke ebakindel, kui on palju koeri koos. Ja suured koerad tekitavad temast ka natuke hirmu. Aga kui ta lähemalt saab tutvust teha, siis nii hull ei ole. Kahjuks see on ka selline asi, millest tal väiksena kõige rohkem puudu on olnud. Talvel ju ei ole väga palju selliseid koeraüritusi, kus oleks saanud temaga käia. No loodetavasti, kui terve suve ringi lippame, siis sügiseks on olukord paranenud. Kõige suurem rõõm oli tal siis, kui ta nägi Eddiet- lõpuks mõni austraallane ka!! :D Eddie ja Poppy olidki ainsad austraallastest. Teist korda ta rõõmustas Antit nähes, grifoon ju ikkagi :D Kuigi ta Antit on ainult korra näinud, siis tal on vist lihtsalt nii palju positiivseid emotsioone Kekuga, et kõik grifoonid meeldivad talle.
Kuna me jõudsime suht hilja kohale, siis me olime ka kutsikatest suht viimased. Kutsikaid oli ka kõige rohkem, 55 või midagi sinnakanti. Üldse oli kokku koeri u 115. See on väga palju. Ma usun, et Pontukal varem pole nii palju koeri olnudki. Tore oli see, et kuigi me seisime seal suht kaua ja ilm oli ka suht jube, siis ringi minnes oli Poppy ikkagi väga kontaktne ja seismine tuli ka meil väga ilusti välja. No mingeid erilisi tulemusi meil ei olnud, aga tore oli näituse olukorda harjutada. Kuu aja pärast tuleb ju meil jälle näitusele minna ja siis ei saa enam ringis trikke teha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar