Nädalavahetus Aegnal

Reede hommik algas meil tavaliselt, kuid juba keskpäeva paiku pakkisin enda ja Poppy asjad ning juba enne kolme olime Pirital.

Kogunemine, palju koeri ja inimesi, väikesed instruktsioonid ja sõit Rohuneeme Eesti Lootsi sadamasse. Toimuma hakkas RPRi (Vabatahtlik Resevpäästerühm) iga aastane Aegna laager. Koertest tuli sellel aastal laagrisse saksa lambakoerad Brigita, Wanda,  Thor, Tiffany, Brutus, valge lambakoer Escort, labrador Skippy, vana-inglise lambakoer Cella ja muidugi Poppy. 

Rohuneemes oli meie esimene katsumus. Poppy oli vaja saada kai pealt palju madalamale paati. Tegelt seal ei olnud midagi keerulist- Pop sülle ja korras :D Paadisõit oli kiire ning Poppyle täitsa meeldis, ajas kaela õieli ja nautis näkku puhuvat tuult.

Reedene päev möödus mööda metsi jalutades ning saarega tutvudes. Magama saime alles kella 2 ajal. Poppy oli ikka täiega väsinud. Reedene päev möödus meil suhteliselt vihmaselt.

Laupäeva hommikul varakult ülesse ning veits peale 8 olime juba hommikusöögil. Laupäev möödus minule mööda Aegnat sõites ja erinevaid situatsioone lahendades. Pop oli sellel ajal posti küljes ning nautis nunnutamist. Vahepeal lasti ta sealt lahti ning ta sai koos Wandaga mürada.

Õhtul tegime ka ühe väikese harjutuse, kuid see ei läinud meil väga hästi. Pop oli ikka väsinud raskest päevast ning harjutus oli ka natuke liiga raske tema jaoks. Laupäeva õhtul lahkus meie seltskonnast Skippy, kuid tema asemel tuli saarele saksa lambakoer Kuke. 

Pühapäev algas meil õnneks veidi hiljem kui laupäev. Peale hommikusööki läksime uuesti trenni tegema. See kord tegime Poppyle veidi lihtsama harjutuse ning kõik läks väga hästi. Pop nägi kõige pealt, et inimene läheb metsa, veidi ootamist ning ta sai minna otsima. Esimene kord ta nägi inimest. Tuli teha ka teine harjutus, et ta ikka ninaga otsiks. See läks väga hästi. Ta alguses küll jooksis sinna, kus inimene oli eelmise harjutuse ajal olnud, kuid seal olles sai ta vist mingi lõhna ninna. Igastahes tagasi ta ei tulnud vaid jätkas iseseisvalt otsinguid. See on väga hea, sest vahest on jäänud tunne, et ta ei taha väga eemalduda minu juurest. Inimene sai lõpuks leitud :)

Päästekoerad kivi vallutamas:

Enne otsima minemist:
Peale trenni läksime tagasi teiste juurde ning hakkasime kopterit ootama. Kui kopter kaugemal oli, siis Pop ei teinud teist nägugi, kuid kui kopter üle meie päris lähedalt üle lendas, siis natuke hakkas vist hirmus, kuid seda põnevamaks muutus see põrisev masin. Kui kopter oli maandunud, siis oli Pop esimene, kes sinna juurde tahtis tormata. Vaatasime kopterit ka lähedalt ning ronisime sisse. Ka tegime trenni mõttes kopteri juurde jooksmist ja sisse minemist, siis kui kopter töötas. Alguses see tundus selline kahtlane, sest kopter ikka päris kõvasti mürises ja tuul oli ka suht tugev, kuid Pop ei arvanud sellest midagi :D Kahjuks kopteriga sõita me seekord ei saanud.

RPRi päästekoerad: 

Peale seda pakkisime asjad, paati ning algas sõit kodu poole. Kodus kobisime magama.