Niisiis tegime jälle eemaldumist. Alguses niisama, figurant jooksis ees minema ja siis jäi seisma. Oi, Pop jookseb nii niii kiiresti. Tuhinal figurandi juurde ja üldse muu ei huvita teda. Ilusti paneb kõikidest kändudest ja mätastest üle. Austraallased on ikka toredad selles suhtest. Ei ole neil mingit probleemi selliste pisiasjadega.
Teine kord lisasime kaugust veel ning viimase tegime nii, et Monika läks täitsa puu taha peitu. Ka see ei morjendanud Poppyt üldse. Eelmises trennis ta jõllitas natuke kahtlaselt, kui Kadri oli puu taga. See kord ei olnud mingit probleemi. Eks ta hakkab varsti pointile pihta saama :D
Lõpuks proovisime Poppyt haukuma ka saada. Ma küll kodus ka natuke proovisin natuke, kuid ei saa mina teda normaalselt haukuma. Täna kodus õnnestus mul küll ühe piiksukaga üks hädine auh saada, kuid ei midagi enamat. Eks ma olen talle seda haukumist keelanud ka ja nüüd ta lihtsalt ei saa aru, mida tahetakse. Igastahes täna proovisime seda trennis ka. Ma mõtlesin küll, et kui ma ise koera hoian ja keegi teine mänguasjaga vehib, siis äkki tuleb ka auh, kuid ei tulnud. Ta isegi natuke hakkas seda nutsu vältima. Võtsime siis ühe piiksupalli. Peale paari piiksu tuligi auh. Preemiaks sai nutsu, sest piiksupallid meeldivad talle liiga palju :) Järgmine kord tuli auh juba ilma piiksuta ja lõpuks saime ühe auhi isegi ilma pallita, ainult nutsuga. Tundub, et asi hakkab arenema. Proovin nüüd kodus ka mõne auhi saada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar