SK võistlus

15.06 toimus Eesti Valgete Lambakoerte Tõuühingu korraldatud SK võistlus.

Kohtunik: Anu Oks
Koht: IPSONi plats

Aussie:
ALG klass:
Ligipääsetavus: 10
Lamamine: 9,5
Liikumine kõrval rihma otsas: 9
Liikumine kõrval ilma rihmata: 8
Lamama minek liikumise pealt: 8,5
Juurdetulemine: 9
Seisa jäämine liikumise pealt: 8,5
Tõkke ületamine: 7,5
Üldmulje 9

Kokku 173,5 punkti, I järgi, I koht. Üleminek AVA klassi.


Poppy:
VÕI klass:
1. Grupis lamamine – 9,5
2. Liikumine kõrval ilma rihmata – 8,5
3. Istumine liikumise pealt – 8
4. Juurdetulemine peatustega - 7,5
5. Saatmine ruutu ja juurdetulemine - 5
6. Eseme toomine üle tõkke – 8
7. Metalleseme toomine - 7,5
8. Eseme äratundmine ja toomine – 8,5
9. Kaugjuhtimine – 7,5
10. Üldmulje – 9

Kokku 249 punkti, II järk, III koht.


Minu tublid ja osavad numpsud:

TAKO mitteametlik SK võistlus

Eile, 12.12 toimus TAKO hallis mitteametlik SK. Kuna tegemist on võistlusega, mis toetab Eesti meeskonda SK MMil, siis panin mõlemad koerad kirja.

Aussie
ALG klass
Kohtunik: Svetlana Zolotnikova
Punkte: 155, II järk ja V koht
Kuna hinnetelehte ei antud, siis ma täpsemaid punkte ei tea. Igal juhul püsilamamine oli 0. Ülejäänud punktid läksid niisama lolluste eest.
Üldiselt Aussie oli väga heas tujus (kuidas siis muidu, kui iga sammu eest pihvi saab) ja ma jäin tema esinemisega päris rahule.

Poppy
VÕI klass
Kohtunik: Natalja Garaštšenko
Punkte: 265,5, I järk ja I koht
Kontakt oli väga hull. Läbi häda saime kõrvalkõnni 7. Väga kole oli igastahes.
Tore oli, et Poppy tegi kõik võtted ära. Metallhantel ja pulkade valik üllatasid mind kõige rohkem. Metalli ta tõi küll aeglaselt, aga ta vähemalt võttis selle suhu ja tõi. Pulkade valik oli väga ilus. Läks nuusutas algusest ja kui õigeni jõudis, siis võttis kohe ilusti suhu ja tõi minuni.
Pisivigu oli veel terve hunnik ja eks nendega tuleb ka nüüd tegelema hakata.

Pildid Livia Kask
Kõik tulemused

SK

SK Alg 125p, III järk

Tuleb ikka täiega jälle ahastus peale, kui mõni tegelane võistlusel jälle otsustab nõnda käituma hakata. Nagu me poleks viimasel ajal üldse trenni teinud. Oleme ju, ja kõik on ju päris hästi läinud.

Oeh. Ma ei teagi, mis nii valesti oli, et Aussie üldse ei tahtnud kontakti võtta. Muidugi ma nägin, et juba alguses ta kahtlaselt piidles Leeleti poole, keda ta polnud saanud enne tervitada, kuid Leeletit tervitama (läbi aia) läks ta alles enne viimast harjutust. Kui ta niii väga oleks tahtnud, siis oleks ju saanud seal ka varem ära käia. Igal juhul äärmiselt nõme värk oli.

Või äkki oli platsis asi. Me pole seal platsil ju trenni teinud, ainult vahest võistlemas käinud. Eks need haukuvad varjuka koerad ja värgid segavad ka ju teda.

Peale sellist võistlust ma mõtlen jälle alati, et raisk, on mul siis vaja selle peniga nendele võistlustele ronida. Pärast olen mina kuri ja Aussiele ju ka seal olla ei meeldi. Samas trenni ju teen kodus nagunii ja siis mingil hetkel jälle tekib mõte, et peaks ikka minema võistlema. Tahaks ju ikka, et ta kunagi suudaks ennast kokku võtta ja normaalse koera moodi käituda :)

SK võistlus Keilas

132p, III järk.

Krdi rott, rsk.

Sk mitteametlik võistlus

Täna oli SK mitteametlik võistlus Keilas. Seal osalesid austraalia karjakoertest Aussie ja Echo.

Aussie isegi natuke üllatas mind. Esimene kõrvalkäik tuli üllatavalt ilusti välja. Muidugi mitte perfektselt, kuid tundub, et asi hakkab natukenegi paremaks minema. Teine kõrvalkäik tuli juba halvemini ja peale seda ta vapsee ei viitsinud midagi teha :P Muidugi tegi need kohustuslikud etteasted ära, kuid ikka aegluubis. Ah mis seal ikka. Tulemuseks 139p. ehk napilt III järk. Tulemus tuli suht halb, kuna Aussie keset püsilama lambist tõusis püsti. Ei tea, mis talle jälle ei sobinud. Üldiselt ma väga ei pettunud. :P

Kahe nädala pärast on ametlikud võistlused ja siis proovime natuke paremini esineda.

Peale oma etteasteid sõitsime kohe Tallinna poole. Otil oli vaja koolitusele minna. Meie Triinuga läksime Nõmmele looduskaitsealale radasid kaardistama Triinu mag. töö jaoks. St Triin kaardistas, mina jalutasin koertega ja tegin pilte:

Kaks jooksjat:

Üks punnsilmne nunnukoer:

Üks kaardistaja:

Üks väike paharett:

Kolm kivikunni:

PS. Nägime esimest kollast liblikat! :D

Tako Talvekarika I etapp

Uh. Mõttetu päev.

Eelmise aasta viimasel päeval siis sai Aussie pandud jälle SK võistlustele kirja. Kuigi ma trenni pole juba ammu teinud. No igastahes mõtlesin, et võiks ju selle viimase I järgu ka kätte saada. 

Eile õhtul tekkis mul probleem, kuna selgus, et mul polegi võimalik kuidagi võistlustele pääseda. Ühegi ühistrantspordivahendiga poleks sinna olnud võimalik minna. Kuna ma ka ei teadnud kedagi, kes võiks sinna võistlustele minna, siis ma otsustasin, et mu ainus lahendus on Leelet :) 

Närvikõdi jätkus kauaks, sest Leelet oli pidu peale läinud ja ma ei teadnud, kas ta ikka tahab nii väga võistlusi vaatama minna. Lõpuks peale 12 öösel sain Leeletiga jutule ja oligi otsustatud, et lähme võistlema. 

Nagu ma ütlesin: mõttetu. Kui ta muidu on aeglane, siis täna ta oli kohe eriti aeglane. Ma küll viimasel ajal üritasin temaga natuke trenni teha ja ta tegi ka päris ilusti. Kui maius on käepärast ja pinget peal ei ole, siis ta teeb täitsa ilusti. Lihtsalt uskumatu. Tegelikult mitte. :)

Nüüd ma enam ei teagi, mis Aussiega teha. Ühest küljest oleks muidugi aeg ta juba pensile saata, aga siis ta ju jääks kuidagi tegevuseta. Samas ma ei oska enam midagi temaga peale ka hakata. Oh, ma ei teagi. Peaks uue käsu võtma? Kas see aitaks? 

Ma viimasel ajal olen mõlenud seda, et Aussiele pole kunagi meeldinud olla rahva ees. Näitustel talle ka ei meeldi olla. Ta üldse ei naudi seda. Teeb ennast võimalikult koledaks ja on kohe sellise näoga, et talle üldse ei meeldi seal olla. Äkki siis SKs on sama asi. Äkki ta lihtsalt pole esinemise koer. Huh. Nõme koer on hoopis.

Ma ei teagi. Praegu on selline lootusetu tunne, aga ma kahtlustan, et see lugu pole veel lõppenud :)