Lehed

esmaspäev, 28. juuni 2010

Päästekoera nädalavahetus

Laupäeva hommikul hakkasime ootama SMSi, et osaleda päästeoperatsioonil "Tapa kadunukesed". Tegemist oli koolitusega noortele päästekoertele. Kogu ürituse point oli võimalikult reaalselt imiteerida päris otsingusituatsioon.
Terve laupäevane päev oli ootust täis ja mobiil oli koguaeg taskus, et mitte midagi maha magada.
Kell 16 tuli lõpuks kauaoodatud SMS ja kell 19 pidime olema Tapa lähedal Lehtse bussipeatuses.
Päästeoperatsioonil osalesid: Poppy, Aapo, Destiny, Lucia, Miisu, Prints ja Remus. Ja kell 19 olid nad kõik kohal.
Meie üritus algas ootamisega, lõpuks jõudsid ka asjapulgad kohale ning seadsime suuna kaitseväe aladele: kaugele metsade vahele, kus puudus igasugune tsivilisatsioon, kaasaarvatud mobiililevi.
Algus kulges ilusti: ootasime, käisime registreerimas/varustusekontroll, ootasime, takistusrada majas, ootasime, haukumise kontroll (haukumisharjutus), ootasime, supp, ootasime. Ootamine on üks tähtsamatest päästmisega kaasnevatest tegevustest, seega harjutasime me seda eriti hoolega.
Kell 12 öösel, peale ohtraid sekeldusi meie kujuteldava bussiga, jõudsime lõpuks nii kaugele, et pidi metsa minema. Korraga läksid kaks paari: alguses Aapo ja Prints, siis Lucia ja Miisu, Remus oma perekonnaga. Kui kell oli 2.30, siis tuli ähkiv Pille ja teatas, et nüüd lähme meie Poppyga ja Marit Destinyga metsa.
Kui me metsa äärde jõudsime, siis teatas Monika, et alguses läheb otsima Destiny ja siis Poppy. Ehk me ootasime metsa ääres veel paarkümend minutit.
Metsa ääres oli Triin ja selgitas olukorda. Otsida tuli kahelt alalt. Üks natuke suurem ja suht võsane, teine väiksem, aga sinna ei tohtinud ise sisse minna, vaid tuli koer üksi saata.
Alustasime suuremast. Tuvastasin tuule suuna ning alustasin alal liikumist. Poppy hakkas kohe ilusti tööle ning suht varsti oli ta kadunud. Aimasin, et ta on lõhna saanud ja võibolla ka kannatanu juures ära käinud. Mõtlesin, et jalutan ühe otsa ära ja kui uuesti lõhna saab, siis lähen järgi. Ja kohe kui alustasime tagasi minemist sai Poppy lõhna ning mina üritasin talle läbi võsa pressides järgi jõuda. Ja seal ta siis passis, mingi teki sisse mässitud tombu kõrval. Suht nõutu näoga. Ja siis tuli täitsa ootamatult paar auhi ja Piret premeeris teda mänguga. Paar küpsist kannatanule, kiire teadaanne staabi ja võisimegi metsast lahkuda.
Teine ala oli palju pisem, kui ma olin alguses aru saanud. Mõtlesin, et ei hakka koera mitu korda peetima ja teen ainult ühe saatmise keskelt. Saatsin koera. Tormas sisse ja ragistas metsas. Tegi tiiru ära ja tuli tagasi. Mina juba vaikselt aimasin, kus kannatanu on. Poppy tuli metsast välja, vaatas hetke aga läks kohe ise tagasi. Läks samas suunas ja natuke jäi vaiksemaks. Ütlesin Triinule, et nüüd leidis ja ma lähen vaatama. Ja sama hetkel tuli kolm pisikest auhi. Oi, ma olin üllatunud. Tõesti minu koer nii nutikas! :D See oli ju tegelt täitsa esimene kord, kui ta pidi minema metsa otsima ja siis oodati veel haukumist ka.
Seega said meil kannatanud leitud. Mõlemal korral olin ma õigesti aimanud ja ta oli käinud enne juba ühe ringi nende juures ära, aga kuna midagi ta teha ei osanud, siis tuli ära. Aga ma olen rahul, et ta ikkagi läks nende juurde tagasi ja lõpuks ka veel need auhid. Rahul olen.
Peale otsimist oli meil veel väike orienteerumismäng laagrisse tagasi. Kell oli 3.30. Kell 4.30 olime me laagris ja kuigi alguses oli väikest urinat, siis selleks ajaks olid Poppy ja Destiny juba nii sõbraks saanud, et tehti isegi mõned mänguringid.
Järgnes väike magamine ning hommikul tehti hommikusöögi kõrvale ka väike kokkuvõte. Kõik koerad olid uskumatult tublid ja teadsid, milleks neid metsa toodi. Trenni vajavad nad kõik veel, aga algus on paljulubav. Ja omanikud on ka otsinguks täitsa sobilikud.
Igal juhul minul oli terve pühapäeva üks väsinud koer kodus.
Fotomeenutus Margotilt:

laupäev, 26. juuni 2010

Jaanipäev Saaremaal

See kord veetsime oma Jaanipäeva Saaremaal. Ma alguses küll kartsin, et see saab natuke keeruline olema, sest Poppyl on ju jooksukas, aga tegelikult ei olnud midagi hullu.
Saaremaale sõites oli praami peal väga palju koeri. Igasuguseid suuri ja väikesi, vanasid ja kutsikaid. Seal sattusin ka jutustama ühe naisega, kes oli juba pikemalt plaaninud austraalia karjakoera võtmist.
Saaremaal peatusime me põhjapool, suht mere ääres. Olime Kristjani sugulaste juures, kes ise olid kuskil mujal. Seega oli terve talu meie oma. Alguses ma pelgasin natuke Poppyt lahti lasta, aga üsna pea sai selgeks, et seal lähedal pole ühtegi lahtist isast koera ning Poppy sai täitsa vabalt ringi nuuskida. Päris valveta ma teda siiski ei jätnud.
Neljapäeval käisime ka Mujaste rannas. Alguses mulle tundus kahtlane minna koeraga randa, aga kuna seal oli teisigi penisid, siis ei vaadanud keegi väga viltu ka. Igal juhul sai Poppy ujuda ja möllata rannas. Meie rannamänguasi leidis seal lõpu.
Aga tundub, et Poppy on piisavalt viisakas koer, et teda võib ka teine kord seltskonda kaasa võtta.

esmaspäev, 21. juuni 2010

Jalutuskäigud Aapoga

Eelmise nädala teisipäeval ja kolmapäeval olid meil viimased SK ja AG trennid enne suvepuhkust. Järgmine kord on trenn alles augustis.
Mõlemal päeval peale trenni läksime Aapo ja Jaanikaga jalutama Viljandi mnt äärsetesse metsadesse ja Ülemiste järve äärde.




pühapäev, 20. juuni 2010

Esimene uisusõit

Täna käisime Poppyga esimest korda rulluiskudega sõitmas. Noh, mina sõitsin uiskudega ja tema sibas ikka oma jalakeste peal. Ma täpselt ei oskagi seda teepikkust öelda, aga vast mingi 4 km. Kuna sõitsime maantee ääres, siis koera ma lahti ei saanud lasta, aga sellest hoolimata laabus kõik viperusteta.

Jooksuaeg

Algas 13. juunil

Soome 11-13.06

Reede
Hommikul kell 8 lahkus meie laev Tallinnast Helsinki poole. Meie seltskonnas olid koertest seekord: Poppy, Greta, Echo, Murra, Anny, Indie, Eddie, Fösti ja griffoon Keku.
Peale väikest osturetke Helsinki kesklinnas suundusime Orivesile, kus toimusid Soome austraalia karjakoerte SK meistrivõistlused.
Sellest võistlusest võtsid osa Poppy ja Echo. Algselt pidi ka Greta osalema, aga tal hakkas paar päeva varem jooksukas. Neljapäeva õhtul selgus, et me ei saagi Soomes AVA klassis võistelda, vaid peame ALG klassis osalema. Seda seetõttu, et Soome reeglite kohaselt peavad kõrgemates klassides osalejatel olema ka tulemus madalamates klassides. Erandina siis ainult EVÕI klass, mis on rahvusvaheline. Seega siis osalesid nii Echo kui Poppy ALG klassis.
Kohtunik: Marja Ala-Nikkola
Ligipääsetavus: 10
Grupis lamamine: 9
Liikumine kõrval rihmaga: 9
Liikumine kõrval ilma rihmata: 8
Lamama minek liikumise pealt: 10
Juurdetulemine: 10
Seisma jäämine liikumise pealt: 10
Tõkke ületamine 10
Üldmulje: 9,5
Kokku 186p ja I järk ja I koht
Soome austraalia karjakoerte SK meister 2010.


Kuna kõrgemates klassides austraalia karjakoeri polnud (kes puudus, kes jäi lihtsalt haigeks), siis sai Poppy ka uhke tiitli. Ja selle kinnituseks siis ilus karikas.
Ülihea meel oli mul selle üle, et Poppy lamas. Tema kõrval oli jälle tema jaoks kummaline koer, keda ta enne juba väga viltuselt vaatas, aga sellest hoolimata suutis ta ennast ületada ja lamada. Kõrvalkõnd oli suht jube, aga ilm oli vihmane ja märg ja tüdimus oli juba suur, nii et seda ma ei saa Poppyle väga pahaks panna. Ülejäänud oli ka enamvähem.





Echo sai oma esimese SK tulemuse: 114p ja III järk.
Õhtul maabusime ööbimiseks ühte mökkisse, mis sai meie kodus nende paari päeva jooksul.

Laupäev
Laupäeval oli teistel Orivesil rahvuslik näitus. Poppyt ma sinna kirja ei pannud.
Ilm on täiesti kohutav ning kohe peale ringi lõppu lippasime sealt minema. Oma päeva veetsime Tamperes poodides :)
Õhtul maabusime jälle oma mökkis ja seekord oli seal ka terve kari soomlasi. Peale prisket õhtusööki vaatasime, kuidas meie põhjanaabrid oma koeri treenivad ning proovisime midagi kõrva taha panna.
Kuna ilm oli tõesti terve päeva vihmane ja märg, siis koerad väga palju liikuda ei saanud. See andis tugevasti tunda järgmisel hommikul ja eriti Poppy poolt.

Pühapäev
Soome austraalia karjakoerte erinäitus.
Kohtunik: Alice Cowin, austraalia
Kirjeldus: Female, 15 months, blue speckled, compact, balanced, small light frame, backskull not broad enough, stop not definite, mussle is strong, long neck, strong back, bone not round, turned toes/feet out in front, deep chest, front & rear angulation balanced, but only moderate. Moves free & balanced.
Hinne: VH, NOO3



Peale erikat võtsime suuna Helsinkile, et seal võtta veel üks eine Subways ning siis suunduda laevale.

Pildid: Kätlin ja Andres

Kadunud

Kuna ma olen igasuguse tehnikaga suutnud täiesti tülli minna, siis oli blogitamine veidi probleemne. Nüüd proovin tehtud tegemised ikka vaikselt kirja panna.

kolmapäev, 2. juuni 2010

Jälle trennis

Lausa märkamatult on möödunud mai kuu ilma SK ja AG trenniteta. Ja jooksuaeg, mille pärast ma trenni meid kirja ei pannud, pole ikka veel alanud.
Igatahes see kuu oleme jälle trennis ning selle kuu esimesed trennid on juba tehtud.
Midagi hullu ei ole vahepeal juhtunud. Poppy on nagu Poppy ikka ja trenn on nagu trenn ikka.
Eile tegime põhiliselt kõrvalkõndi ning proovisin ka hantlit, mis päris hästi välja tuli.
Täna tegime AG jälle mingeid pöördeid ja saatmisi jne. Keeruline, aga ka see tuli meil välja ning millegi üle väga kurta polegi. Imelik..