Lehed

pühapäev, 3. detsember 2017

Monica Wickstrømi SK seminar

Eelmisel nädalavahetusel ehk 25-26.11 toimus SK koolitus. Kahjuks ma ei saanud reede õhtul loengu osal osaleda, aga selle eest veetsin kaks päeva TAKO hallis praktikat vaadates. Enda koeri mul seekord jälle kirjas ei olnud, aga tagant järgi mõeldes oleks sellele koolitusele võinud küll Kitty kirja panna.

Üldiselt mulle väga meeldis. Meeldis, et ei olnud selline tavaline tehniline seminar, vaid Monica rääkis (ja näitas) just rohkem koera meeleolust, motivatsioonist, ootustest harjutustes ja sotsiaalsest premeerimisest.

Mõned mõtted:

  • Enne harjutuste tegemist tuleb koer õigesse meeleollu saada. Pea peab selge olema. Paljudel koertel tuleks just rahunemisega tegeleda.
  • Koerajuht peab koerale õpetama, mis energiaga harjutusi tehakse, ja alguses seda ka ette näitama :) Nt. tuleb ise kiiresti ruutu joosta või ise rahulikult hingates koera rahustada.
  • Koer peab harjutust tehes aru saama, mida ta tegema peab, mitte lihtsalt jooksma sinna kuhu tavaliselt pall lendab.
  • Koer töötab omanikule ja läbi selle saab preemia.
  • Koer võiks olla harjunud, et teda katsutakse igat pidi ja sätitakse asendisse, milles ta olema peab.
Lõpuks ikka tekkis tunne, et tahaks natuke rohkem veel teada, kuidas ta mingeid asju õpetab aga ehk on see võimalus juba järgmisel aastal :)


laupäev, 11. november 2017

Nosework 4.11

See kord keskendusime Kittyga rohkem suunamisele ning kindlamale näitamisele.
Vahepeal ma olen suht laisk olnud, aga võiks rohkem trenni teha.
Hetkel ta päris palju teeb valeteatamist, kui olukord on raske.











kolmapäev, 25. oktoober 2017

Murastes

Käisime Leeleti ja koertega jalutamas Muraste rannas






teisipäev, 10. oktoober 2017


kolmapäev, 27. september 2017

Poppy käis võistlemas

Pühapäeval toimus IPSONi kutsikate, noorkoerte ja veteranide võistlus, kus Poppy osales veteranide klassis. Me pole ju viimastel aastatel käinud koertega trennis ega võistlustel, seega oli see olukord juba Poppy jaoks häiriv. See peegeldus ka tema meeleolus. Ja see omakorda häiris mind. Seega juhtus, et seisa käskluse asemel läks ta istuma ja ma oleks ju võinud ometi parandada teda, aga seda ma millegipärast ei teinud. Kohtunik nägi meie sooritust siiski väga positiivses võtmes ning pani peale istuma minemise pahaks ainult natuke algusvaia nuuskimist kõrvalkõnni soorituses. Seega tuligi kokku 94,5 punkti (5 punkti läks seisa-harjutuse eest) ja kuna teised osalejad olid tublimad, siis auväärne III koht. Eks proovime järgmine kord jälle :)
Foto: Marelle Papli

pühapäev, 24. september 2017

Kitty sai 4!


teisipäev, 19. september 2017

Poppy sünnipäev!

Poppy sai täna 9!


esmaspäev, 18. september 2017

Nosework

Laupäeval toimus Eesti Austraalia Karjakoerte Tõuühingu estvedamissel Ninnatöö koolitus. See oli tegelikult juba jätkukoolitus. Ma küll ei osalenud algkoolitusel, aga kuna teema tundus huvitav minu jaoks ja ma olen kodus seda ka nüüd natuke pusserdanud oma koertega, siis tundus väga sobiv ennast siiski ka sinna kohale vedada. Koolitajaks oli Lea Tummeleht.

Väga tore oli. Õnneks pole ma ise väga mööda midagi pannud, aga ühtteist sain ikka targemaks ka. Ma siiamaani olen kuidugi suht vabalt seda võtnud ja pigem lihtsalt lasknud koeral tööd teha.
- võiks sisse seada korraliku rutiini. Kuna ma olen seda praegu ainult kodus teinud, siis see ei oma väga mingit tähtsust, aga kuna tegelt peaks ju hakkama mujal ka tegema, siis peaks koera jaoks asi selgem olema.
- tuleks õpetada koerale suunamist, ehk siis ma käega suunan teda kohta, kust ta peaks otsima.
- peaks otsima järjest, st koer ei jookse niisama mööda ruumi ringi vaid alustab ühest seinast  ja liigub edasi.
- võiks hakata nüüd ka palliga premeerima.

Natuke peaksin nüüd veel kinnistama siiski ka lõhna näitamist, aga tegelikult see tuli isegi ootamatult hästi välja meil. Arvestades, et ma pole isegi kodus seda väga nõudnud, siis uskumatu, et ta seda võõras kohas tegi.

Igaljuhul väga lahe oli ja ma arvan, et me tegeleme sellega vaikselt kodus edasi.

Mõni video ka lõpetuseks.





esmaspäev, 11. september 2017

SK EMV

Laupäeval toimusid järjekordsed Eesti Meistrivõistlused sõnakuulelikkuses. Ma arvan, et ma viimati käisingi võistlustel kaks aastat tagasi, kui ma Poppyga võistlesin.
Mõned asjad kriipisid ikka hinge. Natuke kurb oli vaadata, et juba ongi SK muutunud borderite alaks ehk siis enamus koeri olid borderid. Õnneks veel sattus sekka ka mõne teise ala esindajaid, kui SK3 klassis oli vaid üks muud tõugu koer ja seegi Venemaalt pärit. Ega muidugi midagi imestada ei ole, eks ma tean ju omast käest, et mitte-borderiga ongi väga raske sellist tehnilist ala harrastada.
Avalik saladus on ka see, et korraldava klubi EMV osaleja kasutas võimalust eelmisel päeval ettevalmistatud platsil trenni teha. Rääkides ise alati korrektsusest korralduses ja eetilisusest sellel alal. Kas tõesti mitme-mitme kordne meistritiitel ja suurepärased tulemused ei ole andnud piisavalt enesekindlust ja usku oma koertesse? Kurb..

Hoopis toredam on aga see, et kuigi ilm oli rõve-rõve ja tuul ja vihm jne ja mul oli ikka hea meel, et ma ei pidanud kuskilt autost võtma välja koera, et platsile minna, siis kodu poole sõites ma ikka mõtlesin sellele, et peaks oma koertele ka hakkama korralikult trenni tegema. 
Võibolla see oli ilmast, aga seekord oli üsna vähe inimesi platsi ääres kaasa elamas. Eks osalejaid oli ka tegelikult suhteliselt vähe. Aga selle eest need inimesed olid enamuses endiselt väga toredad ja rõõmsameelsed. SK inimesed on ikka vahest toredad ka :) Ja kui ise ei pea oma koertega tegelema, siis on päris tore platsi äärest kõigile tuttavatele koertele kaasa elada. 

Ja veel toredam oli see, et Yoko sai väga ilusa tulemuse SK1 klassis ja I koha. Mul on ikka täiega hea meel selle üle. Eriti tore oleks öelda, et ma olen selle ilusa tulemuse taga, aga no tegelt on Leelet ikka kogu töö ära teinud. Ma olen lihtsalt vahest kõrvalt vaadanud :)



reede, 4. august 2017

Back on track (or not)

Kitty ei olnud kuni teisipäevani teinud ühtegi jälge peale eelmise aasta võistlust. Kuna mul tekkis selleks võimalus, siis mõtlesin, et teeme ühe lihtsa jupikese.
Kahjuks ei läinud see üldse nii mõnusalt, kui ma ette kujutasin. Samuti ei läinud ka jälg, mille tegin eile. Asi nimelt selles, et kohe esimese jälje alguses ootasid peale maiuse (või õigemini maiuse peal) sipelgad. Neid ei olnud üldse palju, aga piisavalt, et panna Kittyt edaspidi igat tükki skeptiliselt vaatama. Kui olid tühjad sammud maiuste vahel, siis ajas väga ilusti ja intensiivselt, aga no ega see niimoodi kestma ei jää.

Eks paistab palju me jõuame niimoodi üldse trenni teha, kui peab kodust kaugemale minema. Ja esialgu vist tuleb õppida jälle maas olevat maiust usaldama :)

 


pühapäev, 1. jaanuar 2017

Head uut aastat!