Maarit Hellmanni SK seminar

Nädalavahetusel toimus taas üks SK seminar. Seekord oli koolitaja Soomest.
Mulle koolitus väga meeldis, kuigi kaks pikka päeva hallis veeta ja kaasamõelda oli üksjagu väsitav.

Nagu ikka tekkis üksjagu mõtteid, kuid hetkel vast põhiline, et mul tekkis väike motivatsioon oma koerad välja ajada ja nendega trenni hakata tegema. Äkki ikka saab asja neist.. :)

Põhiline mõte, mis ma sellelt seminarilt kaasa võtsin oli, et tõenäoliselt oma järgmise koera õpetan ma asendite võtmisel kasutama tagakeha.

Monica Wickstrømi SK seminar

Eelmisel nädalavahetusel ehk 25-26.11 toimus SK koolitus. Kahjuks ma ei saanud reede õhtul loengu osal osaleda, aga selle eest veetsin kaks päeva TAKO hallis praktikat vaadates. Enda koeri mul seekord jälle kirjas ei olnud, aga tagant järgi mõeldes oleks sellele koolitusele võinud küll Kitty kirja panna.

Üldiselt mulle väga meeldis. Meeldis, et ei olnud selline tavaline tehniline seminar, vaid Monica rääkis (ja näitas) just rohkem koera meeleolust, motivatsioonist, ootustest harjutustes ja sotsiaalsest premeerimisest.

Mõned mõtted:

• Enne harjutuste tegemist tuleb koer õigesse meeleollu saada. Pea peab selge olema. Paljudel koertel tuleks just rahunemisega tegeleda.
• Koerajuht peab koerale õpetama, mis energiaga harjutusi tehakse, ja alguses seda ka ette näitama :) Nt. tuleb ise kiiresti ruutu joosta või ise rahulikult hingates koera rahustada.
• Koer peab harjutust tehes aru saama, mida ta tegema peab, mitte lihtsalt jooksma sinna kuhu tavaliselt pall lendab.
• Koer töötab omanikule ja läbi selle saab preemia.
• Koer võiks olla harjunud, et teda katsutakse igat pidi ja sätitakse asendisse, milles ta olema peab.

Lõpuks ikka tekkis tunne, et tahaks natuke rohkem veel teada, kuidas ta mingeid asju õpetab aga ehk on see võimalus juba järgmisel aastal :)

SK EMV

Laupäeval toimusid järjekordsed Eesti Meistrivõistlused sõnakuulelikkuses. Ma arvan, et ma viimati käisingi võistlustel kaks aastat tagasi, kui ma Poppyga võistlesin.

Mõned asjad kriipisid ikka hinge. Natuke kurb oli vaadata, et juba ongi SK muutunud borderite alaks ehk siis enamus koeri olid borderid. Õnneks veel sattus sekka ka mõne teise ala esindajaid, kui SK3 klassis oli vaid üks muud tõugu koer ja seegi Venemaalt pärit. Ega muidugi midagi imestada ei ole, eks ma tean ju omast käest, et mitte-borderiga ongi väga raske sellist tehnilist ala harrastada.

Avalik saladus on ka see, et korraldava klubi EMV osaleja kasutas võimalust eelmisel päeval ettevalmistatud platsil trenni teha. Rääkides ise alati korrektsusest korralduses ja eetilisusest sellel alal. Kas tõesti mitme-mitme kordne meistritiitel ja suurepärased tulemused ei ole andnud piisavalt enesekindlust ja usku oma koertesse? Kurb..

Hoopis toredam on aga see, et kuigi ilm oli rõve-rõve ja tuul ja vihm jne ja mul oli ikka hea meel, et ma ei pidanud kuskilt autost võtma välja koera, et platsile minna, siis kodu poole sõites ma ikka mõtlesin sellele, et peaks oma koertele ka hakkama korralikult trenni tegema. 

Võibolla see oli ilmast, aga seekord oli üsna vähe inimesi platsi ääres kaasa elamas. Eks osalejaid oli ka tegelikult suhteliselt vähe. Aga selle eest need inimesed olid enamuses endiselt väga toredad ja rõõmsameelsed. SK inimesed on ikka vahest toredad ka :) Ja kui ise ei pea oma koertega tegelema, siis on päris tore platsi äärest kõigile tuttavatele koertele kaasa elada. 

Ja veel toredam oli see, et Yoko sai väga ilusa tulemuse SK1 klassis ja I koha. Mul on ikka täiega hea meel selle üle. Eriti tore oleks öelda, et ma olen selle ilusa tulemuse taga, aga no tegelt on Leelet ikka kogu töö ära teinud. Ma olen lihtsalt vahest kõrvalt vaadanud :)

Sõnakuulelikkuse MM

6.09 hommikul sõitisime Leeletiga Soome, et vaadata sõnakuulelikkuse MMi ning kaasa elada Eesti meeskonnale. Kaasas olid meil Kitty ja Greta.
Kolmapäev ja neljapäev olid poolfinaalid ning reedel oli finaal, kus Eesti võistkonnast osales ainult Anne.

TAKO Suvekarika I etapp

09.06 toimus TAKO SK Suvekarika I etapp

Kohtunik: A.Oks

VÕI klass:
1. Grupis lamamine – 9
2. Liikumine kõrval ilma rihmata – 8
3. Istumine liikumise pealt – 9
4. Juurdetulemine peatustega - 8
5. Saatmine ruutu ja juurdetulemine - 7
6. Eseme toomine üle tõkke – 8
7. Metalleseme toomine - 6
8. Eseme äratundmine ja toomine – 9
9. Kaugjuhtimine – 7
10. Üldmulje – 6,5


Kokku 252,5 punkti, II järk ja I koht.

Üldiselt olen rahul, et lõpuks said kõik võtted tehtud. Siiski meeleolu ei olnud hea (palav jälle?) ja seetõttu üritasin teda natuke rohkem ergutada kui lubatud ja sellest ka madalam üldmulje.

Nädalavahetus Juha Korriga

Nädalavahetus sai veedetud külmas.. brr.. jääkülmas TAKO hallis. Aga selle eest oli tore.

Laupäeval oli mänguseminar ning pühapäeval instinktiseminar.

Minu jaoks oli pühapäev ilmselgelt laupäevast targem, aga ka mänguosas oli ühtteist kõrva taha panna. Laupäeval osalesin ka Poppyga ning sain teada, et mul peaks olema mängides tundlikumad käed. Ma olen sellega täitsa nõus.

Pühapäev oli kasulik. Teooria osa oli jälle natuke kordamist, aga päris mitu uut mõtet sai ka. Juha rääkis ka kutsikatestidest ning tõi näiteks ka ühe testi. Juurde rääkis ta kuidas neid on aastakümneid juba tehtud ning leitud, et nad siiski ei anna korralikku ülevaadet koerast ning on suhteliselt kasutud. Siiski soovitas ta neid teha.

Päris pikalt oli juttu premeerimisest. Erinevalt osadest koolitajatest rõhutas ta just, et koer peab alati teadma, mis preemia ta saab ja kust. Ehk siis ühe elemendi õpetamiseks peab alati kasutama ühte preemiat, et koer oskaks seda oodata. Ja ta peab selle saama ühtemoodi. Varieerub ainult aeg kuna ta saab ja siin kehtis ka Juha Korri puhul kasiinosüsteem, et vahest saab suurema pingutuse eest ja vahest väiksema. Selle kohapealt on Poppyga trennid küll mööda läinud, sest mina kasutan maiust ja palli ja nutsu ja mida iganes veel kordamööda ja vahest ka ühe võtte raames segamini. Nt kõrvalkõnnil anda alguses maiust ja lõpus mängu (nagu meie vahest teinud oleme) ei soovitanud ta üldse. Ma arvan, et seda mõtet täitsa tasub proovida.

Praktilises osas oli päris palju erinevaid koeri. Põhimõte oli ikka see, et koeri pole piisavalt premeeritud ning seetõttu nad kas kaotavad huvi või keevad üle. Korri ütles ka, et kui koer keeb üle- hakkab vinguma, hüppama, ette käima- siis see suuretõenäosusega on selles, et teda on vähe premeeritud. Ehk siis õigesti premeeritud koer teeb sooritust kõrge energiaga, aga rahulikult.

Praegu ei tule rohkem meelde.

10. päev

Viimane päev. 2 kiiret juurdetulekut. Homme on testimine :) Ootame põnevusega.

9. päev

2 palliga, 1 pallita, 1 palliga, 2 pallita.

8. päev

2 palliga, 2 pallita, 1 palliga, 1 pallita.

7. päev

Iganädalane SK trenn. Juurdetulekut pole vaja teha.

6. päev

Üks kiire juurdetulek.

5. päev

Pool treeningprotsessist on läbitud. Asjasse tuleb juba täie tõsidusega suhtuda.

1 läbijooks, 2 palliga, 1 läbijooks.

Pane vastu tugevale soovile testida, kas koer on juba pointile pihta saanud.

4. päev

Mõistad, et tegelt ka on juba nädala pärast võistlus ning hakkad valmistuma.

Hommikul 3 kiiret juurdetulekut.

Õhtupoole:2 läbijooksmisega juurdetulekult, 2 palli vastuviskamisega, 1 läbijooks, 1 palliga, 1 läbijooks.

3. päev

Ära tee midagi. Ole rõõmus, et pole ohtu ületöötamiseks.

Kuidas 10 päevaga koer juurdetulekul peatuma õpetada!

Publiku suurel nõudmisel avan ukse oma koerakoolitamise salamaale ning avaldan ka oma varjatuimad edunipid.

Please, Do Not Try This at Home!

Ehk siis kuidas ma õpetan koera juurde tulemisel peatuma 10 päeva enne võistlust.

Enne 10 päevast tsüklit veendu, et koer ei oska seda harjutust. Proovi koera juurde tulekul peatada ja kui ei tule välja siis tee veel 4 korda. Peale viiendat korda tõde, et koer tõesti ei oska seda harjutust, sest ta on aeglane ja märguandele ei reageeri kohe. Ole rõõmus, et koer tuleb endiselt sinu suunas.

1. päev.

Ära tee midagi. Ole rõõmus, et hoolimata sellest, et väljas tuiskab, on toas soe.

2. päev.

Hiili välja ööpimeduses (sest varem ei viitsinud) ja tee koerale 3 korda kiiret juurdetulekut. Vehi nutsuga, et ta tuleks kiiresti. Ole rõõmus, et koer jooksis kiiresti nutsu poole.

Kõrvalkõnnimaniakk

Mul on endal mingi täielik probleem kõrvalkõnniga. Mulle tundub, et seda on vaja koguaeg harjutada.

Kui tuleb halvasti välja, siis tuleb muidugi harjutada, harjutada ja harjutada.

Kui tuleb hästi välja, siis on nii tore, et tuleb ikka veel ja veel ja veel teha.

Ühesõnaga, see on mingi harjutus, mida mul on vaja koguaeg oma koertega teha. Ime ka siis, kui mu koertel on ammu kopp ees kõrval käimisest.

Aga nüüd. Kuna viimased paar trenni on Poppy teinud super kõrvalkõndi (peale võistlusi muidugi), siis ma olen sellega nii rahul, et ma luban, et ma ei tee terve nädal kõrvalkõndi. Teeme hoopis põnevaid asju nagu ruutu saatmine, hantli toomine, kohale minemine, asendivahetused jne.

Ma pealegi ma kavatsen otsida välja oma trikiraamatu ja hakata jälle koertele midagi toredat õpetama.

Maniakk tööhoos: