Agility

Neljapäeva õhtul oli Poppy juba teine agility trenn.

See kord oli juba asjalikum värk.

Proovisime kahte rada. 

1. Neli tõket järjest. Me hüppeid ei teinud. Lihtsalt läbi jooksmine. 

- Ma jooksin ees ka lõpus kutsusin Poppylt. Tuli ilusti. Jooksis otse läbi, ei põigelnud tõketest mööda.

- Panime palli lõppu ja saatsin Poppy. Läks ka ilusti.

- Panime palli lõppu saatsin Poppy ja üritasin kaasa joosta. Ei läinud nii hästi. Kaks tõket vist jooksis ilusti, siis tuli minu juurde. Nii, et peame hakkama edasi saatmist harjutama. Ja rohkem eemaldumist. 

2. Rada. Tõke-tunnel-tõke.

Kui ma õigest näitasin :) tegi ilusti tõkke ja siis tunnelisse. Peale tunnelit tahtis jälle minu juurde tulla. :S Lõpuks saime ikka nii, et peale tunnelit läks veel ühele tõkkele. 

Probleem on meil juba vähemalt olemas.

Peale selle proovisime veel slaalomit, koos traatvõrega. Võre pandi niimoodi, et koer ei saanud slaalomist välja tulla ja pidi ilusti keppidest mööda minema. Suht huvitav. See tuli meil täitsa välja.

Poom ja A on endiselt head. Poomil Poppy juba hakkab lõpus aeglustama. Saab aru, et tuleb seisma jääda. A peale läheb väga ilusti ja kiiresti.

Kolmapäev loodusmajas

Mõned pildid eilsest kokkusaamisest.

Kohal olid: Indie, Aussie, Poppy, Dibi, Grets, Echo, Daisy, Blue ja saluki Dhakra. Korra astusid läbi ka Eddie ja Eddie jun.

Karjakoer Poppy:

Poppy ja Grets mänguhoos:

Teisipäevane agility

Täna käisime Triinu ja Echoga agility trennis. Ott oli ka kaasas.

Proovisime poomi. Kuna olime ainult kahekesi, siis võtsin Poppyl rihma ära. See põrguline pani sellise hooga mööda poomi, et ma ei jõudnud mingi väega järgi. Seega ma ka ei jõudnud stoppida teda lõpus. Proovisime uuesti rihmaga ja stoppisime. Lõpuks hakkas lõpus juba veits aeglasemaks võtma. 

A tuli ka ilusti välja. 

Tunnel talle ikka meeldib. Aga kui ma lähen mööda pööratud tunneli väliskülge, siis ta ei taha sinna eriti minna. Paar korda siiski õnnestus. Seda peab veel harjutama.

Slaalom on selline suht utoopiline. Ma usun, et sellega hakkame veel vaeva nägema. 

Ei oskagi midagi nagu kirjutada praegu. 

Ma lähen ja hakkan raamatut lugema, et kuidagi AG trennidele ka mingi point saada :)

Agility treeningvõistlus Tuhalas

Täna käisime treeningvõistlusi Tuhalas vaatamas, kuna Leelet oli nii tore ja meid Poppyga peale võttis. 

Tegelt ma päris ammu juba ei ole Ag võistlusi vaatamas käinud. Üldse kuidagi sellest nii kaugele jäänud. See pärast otsustasingi minna ja vaadata, mis värk seal on. 

Kuna kõik olid algajad, siis oli hirmus pabin sees ja nii mõnigi viga tuli sellest. Ja eks koertel ju ka pabin sees, ikkagi uus plats ja uus olukord.

Tegelt on võistlusi huvitav vaatamas käia. Kuidagi tore on ka täiesti suvalistele inimestele kaasa elada. Ja agility on nii tore ala ka.

Võistlustel on see ka huvitav, et kõik teevad vigu. Igasuguseid vigu. See on nii paratamatu, aga ma usun, et seda on kasulik jälgida. 

Üks asi, mis ma vaatasin, mida ka Anne ütles, et pidevalt tehakse, on see, et koguaeg hüütakse koerale SIIA. Tegelt peaks hüüdma koera nime. Tõesti väga paljud (kui mitte kõik) võistlejad tegid seda. Eks see võibolla tundub kuidagi loomulikum. Ma igastahes proovin sellest hoiduda. Õnneks meil Poppyga sellist SK käsklust veel ei ole :P Seega ma ei kipu seda ka kasutama. 

Teine naljakas asi oli, et enamuse koerte puhul oli preemiaks maius. Hmm. Ok, mõnesid asju on tõesti lihtsam alguses maiusega õpetada. Pärast kui kiirust on vaja, siis ikka tavaliselt on preemiaks ju pall. No oleneb muidugi ka koertest, aga ma nüüd küll ei usu, et ükski nendest koertest palliga ei mängi. Ok, võibolla on mingid koolitussuunad jälle muutunud. Kui ma Aussiega trenni tegin, siis isegi temal oli pall preemiaks.  

Igastahes väga vahva oli, kuigi paganama külm. Mulle meeldis. Proovin ka järgmine kord minna niisama võistlusi vaatama,  kui vähegi võimalik.

Vanad pildid

Hakkasin vanades piltides tuhnima ja leidsin nii mõndagi põnevat :D

Midagi väikest ja peenikest:

Midagi rõõmust:

Võitja 2004: Kuidas palju karjakoeri ühele pildile mahtus:

Midagi filmivõtetest "Kohtumine tundmatuga":

Frisbee

Midagi millest ma jälle vaimustuses olen. 

Eelmise nädala lõpus sain teiste raamatute seas ka koerte frisbee raamatu "Disc Dogs!". See on nii tore. Samuti saime endale kaks uut frisbeet, millega kohe tööle asuda. 

Proovisin ennast ikka sundida enne raamatut lugema. Kuigi eelmine aasta, kui Aussiele korralikut frisbee ostsin, siis tutvusin natuke selle teemaga, nii et päris võõras see teema mulle ei olnud.

Igastahes see raamat on väga vahva. Suht ainus ka, mis selle teema kohta üldse saada on. Väga põhjalik raamat. Kõik on ilusti kirjas: kuidas visata ja kuidas koer püüdma peab :) Pluss veel ajalugu ja palju palju muud.

Enamus raamatu olen ma läbi töötanud. Keerulisemad visked jätsin kohe heaga vahele. Alustame ikka lihtsamast. Pärast loen juurde. Ma tean küll, et muidu mul tekib kohe hirmus soov kõik täpselt ja kiiresti järgi proovida ja siis ei saagi midagi head.

Kuigi ma tean, et Poppy veel väga hüpata ei tohiks :) Siiski ta nagunii hüppab :D Poppyga on hea, sest ta hüppab õigesti. Maandub ilusti nelja käpa peale. Sellega üldse probleemi ei ole. Ega ma ei lase tal palju hüpata ka. 

Põhiliselt viimased päevad olen teinud Poppyga Roller viset. See on siis lihtsalt frisbee veeretamine. See sujub hästi. Ta saab päris ilusti selle kätte. 

Õhust Poppy frisbeet ei püüa. Ma arvan, et ta on praegu selleks veel liiga väike. Ega ta palli ka ei saa kätte, kui see õhus on. Tuleb talle veel aega anda selles osas.

Aussiega on natuke keerulisem. Tema püüab ilusti. Maanduda ta ainult ei oska. Ja ei taha frisbeesid tagasi tuua. Ma veel ei tea, kas ma üldse hakkan temaga jamama.

Frisbee puhul üldse kõige raskem on ikkagi endal viskamine. Kui vise on õige, siis on ka koeral hea seda kätte saada. Oh, ma olen nii laisk, et üldse ei viitsi ilma koerata minna välja harjutama, aga peab vist ikka ennast käsile võtma.

Huh, üldse ei suutnud leida ühtegi pilti Aussiest taldrikuga. Aga peaaegu :D

Poppy koolitus

Mõtlesin, et panen kirja, kaugel me Poppy koolitamisega oleme.

Tegelikult me pole eriti palju sellega tegelenud. Vahepeal tegelesime ainult pallimänguga, sest nagu ma ka kunagi kirjutasin, siis Poppy ei taha eriti palli mulle tagasi tuua. Praegu on pallimäng meil täitsa ok, esimene kord, kui ta palli saab, siis ta läheb ikka pööraseks, aga tegelikult on täitsa võimalik temaga mängida.

SK

Lama. Lama käsklus tuleb päris hästi välja- ruttu ja kiiresti. Ka suudab ta teha seda nii eest kui ka kõrvalt. Ja ka natuke kaugemalt.

Istu. Istu on ka päris ok, aga mulle tundub, et ta päris täpselt ikka veel aru ei saa, mida see tähendab. Aeg-ajal ta nagu üldse ei saa sellest aru.

Lama-istu-lama-istu tuleb meil küll välja. Ja päris kiiresti. Kaugust ma veel lisanud ei ole.

Seisa käsklust ma üldse ei ole õpetanud. Ma ei suuda otsustada, kuidas ta peaks hakkama vahet tegema näituse ja tavalise seismise vahel. Aga me hakkame sellega õige pea tegelema. Varsti on ju vaja näitusele minna.

Kõrvaletulek on kiire. Üldiselt ma natuke pean veel käega näitama, aga muidu on ok. Vahepeal tuleb natuke viltu, kuid üritan selle kohe ära parandada. 

Kõrvalkõndi pole veel õpetanud. Ma ei oska.

Püsivus. Ma eriti ei ole sellega tegelenud, aga natuke ikka püsib.

Muu

Agility soojendusharjutustest oskab Poppy juba keerutamist mõlemat pidi. Neid ta teeb ka juba peaaegu ilma käemärgita.

Veel oskab ta tagurdamist, aga see on alles õppimisel.

Kaheksat ümber jalgade oleme ka proovinud, aga sellega pole eriti tegelenud.

Viimastel päevadel olen õpetanud talle rullimist. See tuleb juba päris hästi välja. Ta läheb hirmsasti sabinasse ja siis tõmbleb kuidagi ära selle. Aussie teeb ikka ilusti ja rahulikult. Aga selle eest on naljakas :D

Poppy koolitamine on natuke teistmoodi, kui Aussie oma. Poppy väga armastab palli. Maius talle maitseb ka, kuid palliga on täitsa teine tera. Harjutused on palju kiiremad. Püsivus tuleb ka palliga paremini välja. Siis ta ei lase mind hetkekski silmist ja tal ei teki muid mõtteid. Siiski minu jaoks on palliga natuke tülikam.