Väsimatu peni

Pihkvareisilt jõudsime me tagasi pühapäeva varahommikul. Kodus olime umbes 4.30. Hmm. Kas Poppy oli väsinud? Üldsegi mitte. Vaeseke oli ju koguaeg puuris istunud, mis siis, et keset näitusemelu ning vahepeal käisime ka õues mängimas. Vahemärkusena lisan, et normaalsed koerad üldiselt väsivad näitustest. Aussie on normaalne.

Ühesõnaga. Koju jõudes me kõige pealt mängisime õues umbes pool tundi. Peale seda ma üritasin magada, aga see oli suht edutu, sest Poppy oli otsustanud terve (ülejäänud) öö suhelda merisigadega. Seega ma siis magasin pooletunni kaupa. Tegelikult terve minu pühapäev möödus magada üritades, sest Poppy oli otsustanud tegutseda. Seega kõik hetked, kui ma ei maganud, olin ma selle energiajänkuga õues, viskasin talle palli, klikkisin teda või lubasin tal merisigu kiusata.

Ma pean tunnistama, et näitusereisid on väga väsitavad. Eriti Poppyga ja eriti näitusereisile järgnevad päevad.

Ma loodan, et ma kunagi loen seda postitust, naeran ja mõtlen, et olid ikka ajad.