Tõuloom 2013

 

Rihmad

Saime Saksamaalt uued rihmad.

Minu nupid koerad

Katki.

Klaviatuur n katki, i saa kirjutada.

Tänan tählanu st.

Kuidas mu koerad uued rihmad said

See nädal on kuidagi väga rahulikult ja uimaselt möödunud. Midagi pole vaja teha olnud. Seega eile sai valmis meisterdatud rihmad koertele.

Poolpoovad kaelarihmad helkuriga ja

alustuseks/prooviks üks jalutusrihm.

Trennikott

Väikese koristamise käigus sai trennikott ka korda tehtud ja seal leidus päris palju huvitavaid asju, mille seal olemisest ma polnud teadlik või mis olid juba kaua kadunud olnud.

Trennikott on siis meil selline kott, kus on kõik trenniks vajalik olemas ja see lihtsalt tuleb toanurgast igakord kaasa võtta, kui me trenni lähme. Ja tegelikult see kott käib ka igasugustel muudel sõitudel kaasas.

Minu trennikoti sisu:

-Jäljerihm

-Lühike varurihm

-Esmaabipakk

-Pudelike vesinikperoksiidi

-WC paberirull

-Nutsud

-Nööriga pallid

-Nöörita pallid/tennispallid

-Piiksuga pallid

-Koonused

-Targetid

-Nuga (üldiselt vinkude lõikamiseks)

-Vihik

-Pastakas

-Taskurätik

-Maiusekarp (täiedetakse enne kodust lahkumist)

-Mõned kuivad maiused

-Metallhantel

-Puuhantel

-Kuivad varusokid

-Kindad

-Mõned äratundmispulgad

-Kaks frisbee't

-Näirimiskont

-Küljetaskutes lugematul arvul kakakotte

+ trennivest, mis sisaldab ka palle, nutsusid, targetit ja klikkerit

Need on siis põhiasjad, mis seal kotis üldiselt olemas on.

Tegelt oleks vist veel hunnik asju, mida ma väga tahaksin sinna kotti toppida, aga kahjuks kõik ei mahu. Ma olen viimasel ajal juba mõlenud, et peaks selle seljakoti vahetama mingi spordikoti vastu.

Näitusepede!

Appi, ma just avastasin, et ma olen see aasta käinud 10l näitusel Poppyga. Ja veel natuke aega tagasi ma uurisin rõõmsalt, kuhu võiks veel minna, sest näitustel on ju päris tore käia.

Arvestada tuleb asjaole, et Aussiega ma olen tema elu jooksul umbes 10 näitusel käinud, ei ole see minu jaoks normaalne.

Mu sõbrad, asi on käest ära läinud.

Lõpuks õmblesin oma ilusale trennvestile ka märgi, mille ma viimaselt Soome reisilt ostsin.

Vist sai natuke viltu.

Poppy sünnipäev!

Nagu tavaliselt, siis ei juhtu minu koerte sünnipäeval väga midagi. Külalisi meile ei tule ja kingitusi ka tavaliselt ei ole.

Siiski, kuna täna oli jälle täiesti vaba päev (oeh, olen terve suve sellistest päevadest puudust tundunud), siis meisterdasin teleka ees logeledes mõned mänguasjad. Need on tehtud nagu see pisike mänguasi, mille ma Soomest ostsin.
Ja lisaks tegin ühe peenikese tavaliselt punudes. See on natuke pikem ka.
Eks peab nüüd uurima, kuidas koertele need meeldivad ja milliseid nad rohkem eelistavad. Siis saab hiljem sobivad juurde teha.

Trenn trenn trenn

Ma mõtlesin, et peaks hakkama korralikult blogitama ja peale igat trenni kirjutama, mis me tegime ja kuidas läks jne. Pärast oleks väga hea vaadata, kuna midagi tehtud sai ja mis välja tuli ja mis probleemid jne.

Aga see mitte kuidagi ei tule välja.

Põhimõtteliselt on meil iga päev trennipäev. Ja mõni päev on mitu trenni. Ja osadesse trennidesse me ikka ei jõua. See on juba natuke õudne.

Veel õudsem on see, et Poppy ei väsi. Üldse mitte. Mina küll väsin ja siis ma ei jõuagi enam õhtul midagi arukat kirjutada.

Puhkan parem välja ennast järgmiseks päevaks. Zzzzz..

Ma viimasel ajal ei ole enam midagi blogisse kirjutanud. Ma pole ka viimasel ajal midagi teinud. 

Mul hakkab vaikselt stress tulema. Ma pean varsti esitama oma lõputöö, kuid see ei edene kuidagi. Iseenesest ju aega nagu veel on, aga sellegi poolest tekitab see mõte stressi.

Seetõttu ei ole ma viimasel ajal suutnud väga koertega ka tegeleda. Ma küll käin nendega väljas ja natuke saavad trenni ka, aga ikkagi. Eriti kannatab Aussie, sest tema saab kolm korda päevas välja ja need korrad ka enamasti koos Poppyga. Seega mingit erilist trenni ta ei saa. Kuna Poppy käib rohkem väljas, siis ta saab ka rohkem trenn või midagi sellist.

Laupäeval me lähme Poppga tema esimesele näitusele. Rakverre. Selleks ma pole ka midagi harjutanud :) Mõtlesin, et nüüd see nädal teen ainult näitusevärki. Nojah. Natuke oleme seismist teinud ja täna tegime esimest korda ilusti kõrval traavijooksmist :D Jeah. Ma lohutan ennast sellega, et ta on kutsika klassis ja seal ei peagi veel oskama kõike. Aga õnneks paar päeva on veel aega ka. 

Ja muidugi ma panin Aussie pühapäeval toimuvale mitteametlikule SK võistlusele kirja. Nagu ma kirjutasin, siis ma pole taga eriti midagi teinud. Ega ma mingit erilist üllatust sealt ei ootagi. Natuke nagu on unistuseks see viimane I järk saada, aga samas ma saan aru, et ega see väga tõenäoline ei ole. Aga niisama nurka ma ka Aussiet jätta ei saa.

Üldiselt ma proovin ennast kuidagi paika saada ja korralikult hakata kõikide asjadega tegelema. Praegu on just selline seis, et ma ei tegele mitte millegagi. Ja see ei ole teps mitte hea.

Ideaalne koer

Täna oli nii rõve ilm Tartus. Libe ja samal ajal sadas mingit kahtlast ollust alla. Nüüd on juba lumi jälle maas, kuid päeval oli jube ilm. Selliste lögaste ilmadega ei meeldi mulle koertega tegeleda. Mulle meeldib hoopis käed taskus käia ja omi mõtteid mõelda. Koerad said ka omi asju ajada.

Miskipärast on osad koerad nii ideaalsed. Nende omanike jaoks muidugi. Muidugi on iga koer oma omaniku jaoks eriline ja kõige parem, kuid mõned on kohe eriti ideaalsed.

Tihti peale juhtub see olema nende koertega, kellega omanikud ei tegele oma koeraga väga aktiivselt. Omanikud, kelle pole oma koeraga seoses mingeid eesmärke seatud, kas siis koolitusplatsil, võistlustel või ka lihtsalt koduses miljöös. 

Kui on juba mingid eesmärgid, siis on loomulik, et nende täitmisel on ka tagasilööke. Selle vastu ei saa ja need on omamoodi kasulikudki. Aga kui pole eesmärki, pole ka tagasilööki. Siis vist ongi iga liigutus, mis koer teeb midagi erilist, ja iga koera poolt välja mõeldud uus tegevus märk tema kõrgest intelligentsusest. 

Naljakas. Mina pole üldiselt kunagi rahul olnud oma koertega. Alati on neil mingi viga küljes. Alati on ükskõik millise tegevuse juures midagi, mis võiks parem olla. Muidugi ma arvan, et mu koerad on suhteliselt hästi koolitatud ja nende käitmine on päris hea. Muidugi ma olen sillas, kui mu koer õpib midagi uut. Muidugi olen ma rõõmus, kui mu koer ootamatus olukorras hästi käitub. Aga ideaalne koer...

Võibolla minu jaoks on see latt liiga kõrgele seatud. Ideaalne koer on ju midagi sellist, millest enam kõrgemale ei saaks. Näiteks koolituses. SK võitja koer oleks ju ideaalne. Aga ma usun, et kui mul oleks juba selline koer, siis ta peaks olema ikka MMi 1. et olla ideaalne :D Jep. Samas võibolla kellegi arvates on mul juba ideaalne koer kodus olemas. ALG klass on ka päris kõva tase ju. :D Ok, see oli nali :D

Eks see vist ongi nii, et kui millegagi tegeleda, siis nõudmised koguaeg tõusevad. See on hea, sest siis on koguaeg kuhu pürgida ja ei jää ühele kohale tammuma. Evolutsioonis nimetatakse seda Punase Kuninganna efektiks (Red Queen effect), ehk siis kõik, kes ei jookse (evolutsioneeru e. kohane) pidevalt, surevad välja. 

Ma ikka mõtlesin täna, et nii tore oleks tegelt, kui suudaks iga oma koera liigutuse peale nii nii rõõmus olla. Suudaks igas liigutuses näha midagi erilist, midagi, mis annaks märku tema kõrgest intelligentsusest. 

Või siis lihtsalt osadele inimestele satuvad palju palju paremad koerad. 

Aga tegelikult ma olen täiesti rahul oma kahe peniga. 

PS. Kõigele lisaks ei suutnud ma leida ühtegi sobivat pilti siia. See enamvähem sobib. Ma olen mingi idealist või?? Jube, peaks kuidagi positiivsem ja vähem nõudlikum olema.