Magamiskoht

Kui me Tartus oleme, siis Poppy lemmik magamise koht on koridoris. Üldiselt magab ta seal jalanõude kõrval. Vahest ronib ta aga neile otsa ja ajab kõik segamini:

Hetkel oli vähe jalanõusid koridoris, sest ülejäänud olid kuivama pandud. Seda vähem oli koristamist.

Aussiele endiselt meeldib kõige rohkem puuris magada. 

Tartu agility

Meie kõrval trepikojas elab üks tore tädi :D. Tal on kaks lühikarvalist hollandi lambakoera. 

Igastahes täna ta võttis meid ka agility trenni kaasa. Tema koerad on juba edasijõudnud ja teevad väikesi radasid. Seega meil platsile asja ei olnud :)

Tartus tehakse agilityt Maaülikooli maneežis. See on tore koht. Seal on soe ja valge ja palju palju ruumi. Tahaks Tallinnasse ka midagi sellist. Oeh.

Me Poppyga sotsialiseerusime ja vaatasime mida teised koerad teevad. Täna oli seal kohal ainult kolm koera. Kõik hollandi lambakoerad. Kaks lühikarvalist ja üks karmikarvaline. Oi, see karmikarvaline on lahe tegelane. Näeb nii naljakas välja ka :D

Tegin Poppyga tavalisi soojendusharjutusi. Proovisin esimest korda kodust väljaspool ka 8't. Tundub, et see on meil selge nüüd. Keerutamised tulevad ilusti välja ja tagurdamine on ka kombes. A tõket proovisime ka korra. Poppy läheb nii ilusti sinna üles. Isegi ilma hoota läheb kohe krabinal peale. Teiselpool hakkab juba aeglustama ja liiga vara. See võib probleemiks kujuneda. Eks me trennis hakkame vaatama seda asja :)

Peale agility trenni said Poppy ja Isabel veel lumes möllata. No Poppyl on liiga väikesed jalad, et sellise koeraga võistelda. Pärast oli ka natuke närimismängu, mis Poppyle ilmselgelt paremini istus.

Aussie ja shaping

Nii, mõtlesin, et mis ma ikka jaman, teeks Aussie elu keeruliseks.

Kuigi ma olen Aussiet juba 7 aastat omanud ja koolitanud, siis ta kunagi ei ole eriti pidanud vaeva nägema. Mõtlesin, et lõpetan selle ilusa elu.

Paar päeva tagasi otsustasin hakata tema peal shapingut kasutama ja klikkerit. No natuke on ta enne ka juba klikkerit saanud. 

Nüüd oleme natuke proovinud käe puudutamist ninaga. No esimesed korrad olid täiesti mõttetud. Aussie ei kavatsenudki ennast liigutada ja vahtis otsa koguaeg. Lamada oskab ka. Ega ma midagi erilist temalt oodanudki.  

Igastahes vaikselt hakkas talle kohale jõudma, et puudutamise eest saab klikki ja maiust. 

Täna hommikuse seisuga ta suutis isegi kätt puudutada siis, kui ma selle temast natuke kaugemale sättisin. 

Natuke raske on tema jaoks liikumine. Ta pole eriti harjunud sellega. Viskab ühte kohta pikali ja siis ootab, et käsi tema juurde tuleks :P

Igastahes me harjutame edasi.

Kolm sõpra

Täna lõunasel jalutuskäigul kohtusime ka teiste koertega. 

Mõned pildid Pilla omaniku poolt.

Poppy ja Pilla:

Kolmekesi:

Tartu

Me oleme Tartus jälle. Eile õhtul jõudsime.

Kui Tallinnas tuli paar päeva tagasi lumi jälle maha, siis siin on palju palju lund.

See on muidugi nii Aussiele kui Poppyle ainult rõõmuks :)

Täna hommikune jalutuskäik oli ka meil pikem kui muidu, sest lumi oli nii paks ja rajad polnud veel korralikult sisse käidud. Nii, et sumpasime tund aega lumes.

ACD jalutuskäik

Täna oli meil jälle väike austraalia karjakoerte jalutuskäik.

See kord jalutasime Männikul. Männiku busside lõpppeatusest natuke edasi ja vasakul pool teed. Sealt siis alustasime ja tegime ilusa ringi karjääride vahel. Seal käisime ka kunagi paar aastat tagasi. Siis aga olid teised inimesed ja teised koerad :)

Peale meie oli veel tohutult palju kalamehi, kes kõik istusid mööda jääd laiali ja nägid väga jubedad välja. See muidugi osadele meie koertele ei meeldinud ja sellest anti ka kaugelt märku. Õnneks siiski austraallastele häbi ei tehtud ja kõik jäid terveks. 

Ka ei toimunud ühtegi kaklust. See oli tore. Proovime järgmine kord ka nii?

Kohal olid: Aussie, Poppy, Echo, Grets, Indie ja Änni (kes oli Pärnust kohale tulnud). Ehk siis Echo ja tsikkid ehk Ove ja pruudid :D

Mõned pildid:

Poppy

Echo
Koertepundar
Indie ees ja Grets järgiGrupikas :D

Ülejäänud pildid SIIN

SK Keilas

Eile jõudsime jälle SK trenni. 

Mina ei tea, mis värk on. Kui igal pool mujal Poppy saab teiste koertega hakkama, siis seal küll mitte. Võibolla neid on korraga liiga palju ja nad on kõik Poppyst suuremad? Igastahes seal ta kardab koeri. Lõppus ta küll hakkas juba mõne koeraga mängima, aga ikkagi. Eilseks lemmik mängukaaslaseks sai rhodesian ridgeback. Ta oli küll ka suurem kui Poppy, aga vähemalt ta ei olnud vist nii karvane. Ja teine lemmik oli üks väga väike saksalambakoera kutsikas. See hakkas juba 4 kuuseks saama, aga oli ikkagi väga väike ja väeti. Ja tema ka kartis teisi koeri. Eks sellepärast ta Poppyle nii huvitav tunduski.  

Üldiselt trenni mõttes oli Pop väga tubli. Kui ma eelmine kord kirjutasin, et meil püsivus ei tulnud välja, siis see kord tuli väga hästi. Proovisin isegi meie jaoks ekstreemselt kaugele minna, aga ikka ta lamas ja istus seal nagu nukuke :D

Teiseks proovisime trennis kõrvakõndi. Nagu ma juba kuskil kirjutasin, siis me ei ole seda õppinud. Ja ma ikkagi ei tea veel, kuidas ma seda õpetama peaks. Aga niikaua ma lihtsalt toidan teda juustuga :)

Kõrvaletulek on väga hea. Ta teeb seda nii vahvalt ka. Mulle see nii meeldib, aga tundus, et eile tal hakkas juba kopa ette viskama sellest. Ma pean ennast ikka tagasi hoidma, et seda mitte ära rikkuda.

Proovisime SIIA käsku ka. Just ette tulemist ja istumist. Kuna ma seda pole eriti harjutanud, siis see oli selline nagu oli. 

Üldsegi mul praegu seda juttu lugedes jääb mulje nagu me poleks pooli asju õppinudki. No ei olegi. Ometigi ma ju teen kodus ka trenni temaga. Hmm. Kas ma siis tõesti õpetan ainult ühtesid ja samu asju? Teeme koguaeg ühtesid ja samu harjutusi?

Ma olen koguaeg mõelnud, et peaks panema mingi koolituskava kokku. Njah, mõtlemine on tore asi.