Täna meil oli trenn koos Leeleti-Gretsi ja Jaanika-Aapoga Hoiupaiga agility platsil.
Oeh, täna oli selline päev, kui ma üle pika aja sain jälle täiega vihaseks enda peale.
Me pole ju tegelt pikalt Poppyga trennis käinud ja mõttetu on nõuda talt perfektselt asju, mida ta praeaegu et ei oskagi. Nt slaalom. Ma suutsin seal täiega närvi minna. Huh. Mõttetu, sellised asjad ainult rikuvad ju koera ära. Kuidas ma võin olla oma armsa ja tubli kutsukese peale kuri, kui ta püüab kõigest väest must aru saada. Ok, see peni jooksis ka vahepeal minema ja tegi lollusi platsi peal, aga ta vähemalt teab, et õppimine peab ikka rohkem fun olema, kui mõttetu tampimine (erinevalt siis minust, kes kipub seda ikka ja jälle ära unustama).
Oeh, igastahes ma suutsin platsi peal väga paha olla. Õnneks ma sain sellest ka aru ning trenni lõpu poole proovisime asju paremini teha. Seega lõpus tuli meil slaalom juba paremini välja (kuigi ma suutsin teda ikkagi valesti juhatada ja valesid liigutusi teha). Poomi peal tuli kontakt ka välja, aga A peal mitte. Tunnel talle õnneks meeldib ja paar korda saime ka rõngast läbi, kuigi see talle eriti ei meeldi. Pärast vaatasin, et rõngas oli veel maksi kõrguses ka, nii et pole ime, et ta sealt läbi ei tahtnud lennata.
Oeh, mul on ikka nii halb selle trenni pärast. Trenn peaks ju ikka lõbus olema ja koeral peaks ju trennis hästi minema. Siis on kõik rõõmsad ja trenn ju peab üks rõõmus üritus olema.
Igastahes peale agility tegemist tegime ka natuke SKd. Nagu ma eile otsustasin, siis püsilamamist proovime paremini teha. Täna tegimegi nii, et preemiat sai rohkem ning siis kui Poppy mind jälgis. Nüüd proovingi trenni teha nii, et ta alati mind jälgiks ning ei hakkaks ringi vaatama. See tuli meil väga hästi välja, sest ta lõpus ei kõõritanudki enam Aapo poole ning vahtis mind pingsalt. Ja kogu selle ajal jooksul (see polnud küll pikk, paar minutit vast) ei tõusnud üldse püsti, mis on ka väga hea, sest tavaliselt ta ikkagi väsib lamamisest ära.
Ja kõrvalkõnd tuli ka väga hästi välja. See oli tore. Meil tulevad pöörded ja sellised lühikesed otsad väga hästi välja, aga nüüd peaks hakkama rohkem tähelepanu pöörama ka kestvusele, et ta ära ei väsiks/tüdineks nii kiiresti, sest seda ta kipub ikka vahest tegema.
Ja lõppude lõpuks on ju täna Gretsi sünnipäev! Selle tähtsa sündmuse puhul suutis ta ka hambad Poppyle põske pista, nii et Poppyl on veel peale halva omaniku ka sõbranna poolt tekitatud haavad silma all. Vaene koerake!
Aga sünnipäeva puhul oli Greta perenaisel toodud ka tort külalistele. See koosnes hakklihast ja kalkunist ja kohupiimast ja nägi väga hea välja. Kui tuli Poppy kord torti maitsta, siis ta veits vaatas seda kummaliselt, nuusutas, proovis maitsta, aga no mis ei kõlba, see ei kõlba. Seega Poppy osa jäi söömata :) Ei teagi, mis talle seal ei sobinud.
Igastahes, ma proovin nüüd palju parem koeraomanik olla ja kohe lähen kaisutan natuke aega oma koera ja räägin talle kui tore ta on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar