Agility

Aga kuna ma juba blogitama hakkasin, siis ma ikkagi kirjutan natuke tänasest trennist.

Nüüd me oleme kaks korda juba käinud kolmapäeviti trennis, sest neljapäevane rühm pandi natuke hilisemaks ja siis me ei jõuaks Katrina juurde SK trenni :)

Meie uues grupis on vizla Kaspar ja norwich Elli ja jack russell. Eelmine kord nad olid kõik kohal, aga täna oli peale meie ainult Kaspar. See oli muidugi mõnus. Sai rahulikult jälle asju teha.

Tegime Jaakkotamist (kuidas iganes seda ka ei kirjutata). Ise enesest see asi tuli välja, aga ma ikka suutsin teha seda liiga hilja või liiga vara ja siis koer sattus natuke segadusse. Hea oli see, et täna suutsin ma teda juba päris kaugelt tõkkele saata. Halb oli see, et ilmnes vana tõde, et kui ta juba tunnelisse saab, siis ta jookseb nii kiiresti ja kaugele kui võimalik. Seega suht raske on teda saada peale tunnelit kiiresti keerama. Ta saab aru küll, kui kutsutakse ja tuleb ka, aga teeb hullult suure ringi.

Peale seda tegime natuke slaalomit. See on ok, kui ta suudab keskenduda. Kui ta ei taha, siis läheb sassi. Kui ta väga tahab, siis läheb ka sassi.

Tegime veel ühte harjutust, et tõke ja peale seda 180 kraadi poomi peale. Selleks, et ta poomile ilusti otse peale läheks pidime saatma ümber posti. Muidugi ma pole Poppyle viitsinud ümber posti saatmist õpetada :P Aga kui ma piisavalt lähedal olin, siis tuli välja küll. Ja poomi lõpus stoppimine tuleb ka meil juba täitsa välja.

Tundub, et agility on vist ikka liiga julm ala meile, st mulle. Ma ikka ei saa üldse asjale pihta ja üldse ei suuda oma liigutusi kontrollida. Poppy selle eest ikka natuke juba oskab.