Kutsikakool

Täna õnnestus meil jälle Keilas Anu juures trennis käia. Seal me üritame siis eelkõige sotsialiseerimise mõttes käia. Kuna Poppyle üldse ei meeldi saksa lambakoerad, siis see grupp on täpselt meile, sest seal on enamus sakslased. :) Mõned teised koerad on veel, aga nemad on ka õnneks suured, sest suured koerad on just sellised, keda Poppy kardab.

Täna oli juba natuke parem, kui eelmine kord, sest tundus, et ta isegi nagu hakkas mängima ühe koeraga. Ja ta üldse tundis teiste vastu huvi, kui need seal rõõmsalt mängisid.

Trenni poole pealt oli ka kasulik seal olla. Poppy ei suuda viimasel ajal hästi keskenduda. Huvitav, kas ta kunagi üldse suutis?. Üldiselt. Kui talle midagi öelda, siis ta meelsasti täidab käsku, kuid kohe, kui vorstitükk on suhu maandunud, siis on tema jaoks selleks korraks trenn läbi. Kohe tahab tõttata järgmist asja tegema. Siis tuleb talle jälle meelde tuletada, et tegelikult meil on veel mõned vahvad harjutused, mida teha. Õnneks talle vähemalt meeldib koostööd teha. Praegu veel.

Kuna trennis oli ikkagi natuke põnevam kui kodus, siis oli meil natuke püsivusega probleeme, aga ega me sellega ei olegi eriti tegelenud. Aga üldiselt oli ikkagi kõik hästi.

Ma loodan, et me kunagi jõuame veel trenni.