Alustuseks räägiks siis ära, miks üldse tuli mõte hakkata oma tegemisi üles kirjutama.
Olen juba ammu teiste blogisid lugenud. Nii põnev tundub see blogi värk. Aga mul endal ju nagu polegi millestki kirjutada.
Tegelikult blogi mõtte tekkis jälle sügisel, kui Poppy minu juurde saabus. Tahtsin kõik kirja panna, mis ta teeb ja kuidas kasvab, et hiljem oleks põnev lugeda. See oli ju nii ammu, kui Aussie väike oli. Ma üldse ei mäleta enam seda. Ta nagu polekski kutsikas olnud. Vähemalt ma küll ei mäleta, et ta oleks nii energiline olnud ja kõike hammastega proovinud. Aga just seda teeb praegu Poppy. Kuigi Poppy minu juurde saabumisest on juba möödas juba u 1,5 kuud ja alles nüüd ma siis hakkan kirjutama. Ongi viimane aeg alustada.
Ühesõnaga blogi põhiline eesmärk on panna kirja Poppy tegemisi. Aga kuna mina ja Aussie paratamatult temaga kaasa kulgeme, siis eks tuleb sellest ka kirjutada.
Alustaks siis kohe tänasest päevast. Kuna täna oli nii ilus ilm (päike paistis), siis otsustasime metsa minna pikemale jalutuskäigule. Kuna mu emal tuli hirmus kihk jälle fotokas haarata, siis ta tuli koos meiega. Ok, meie läksime koos temaga. Kuna kaugele ei viitsinud minna, siis otsustasime Harku mõisa ja selle ümber oleva pargi kasuks.
Õues oli tegelt päris külm ja peale 10 min. mu ema fotokas enam vastu ei pidanud ja kutsus ära. Õnneks meil on peres veel aparaate ning ta võttis järgmise :) Aga üldiselt juhtuski nii, et me olime seal metsas u. 45 min. Külm oli. Aussiele ja Poppyle seal meeldis. Nad kihutasid rõõmsalt metsa all ringi. Leidsid endale sealt ka ühe musta sõbra, see oli midagi labradorisarnast. See lust ja jooks ei kestnud kaua, sest varsti ilmus ka selle musta sõbra omanik. Aga üldiselt oli mõnus jalutuskäik.
Üks pildike kahest uudishimulikust koerast:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar