Tegime jälle reas tõkkeid. Neli tõket ja see kord olid nad juba päris kaares. Alguses Poppy ei saanud eriti pihta, kuid lõpuks tulid ilusti välja. Tegime mõlemat pidi.
Teine harjutus oli samamoodi, kuid kahe keskmise tõkke asemel oli tunnel. Sellega ei tekkinud meil mingit probleemi.
Väike probleem on selles, et kui Poppy on mul vasakul küljel, siis ta tahab mu lähedal rohkem olla. Ei taha eriti hästi eemalduda. Paremal küljel olemisega ei ole probleemi. Aga see ei ole ka nii hull.
Teine asi, mis ta eilses trennis välja nuputas oli see, et kui ta oli peale harjutust palli kätte saanud, siis ta jooksis sellega teiste koerte juurde. See ei ole üldse hea.
Üllatus oli ka seekord. Ma enne ei ole Poppyt üksi jätnud tõkke taha, sest ma arvasin, et ta ei püsi seal. Seekord siis proovisin. Ilusti jäi istuma ja ei kavatsenudki püsti tõusta. Nii, et lõpuks Anne ei pidanud enam vajalikuks isegi Poppy rihma otsas seista.
Kui enamasti on Poppy suht normaalne koer, siis eile märkasin küll, et kui ta oli saanud korra juba tõkkeid joosta, siis tekkis tal mingi hasart ja see tähendas siis seda, et ta hakkas hüppama ja mind jalast näksama. Tore koer küll. Sellist hasarti tal enne pole tekkinud. Igal juhul hoian sellel silma peal ja sellel süveneda küll ei lase.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar