Aga täna siis ikkagi täitsa ametlikult.
Esiteks tegime igast soojendusharjutusi. Neid me oleme juba natuke kodus ka õppinud ja seal sai siis kohe teiste nähes ka tehtud :)
Tegelikult ma natuke kartsin, et Poppy liialt huvitub seal teistest koertest. Koeri oli tõesti seekord päris palju. Aga õnneks Poppyt nad eriti ei huvitanud. Ta huvitus palju rohkem pallist ja isegi maius sobis. Mulle täitsa meeldis niimoodi.
Täna olid meil trennis: jrt'd Bella ja Tommi, slk, gordon setter, cavalier spanjel ja üks koer veel. Ma loodan, et ma ei unustanud kedagi ära. Ega mul väga ei jäänud ju mahti vaadata teisi koeri, kui üks sipelgas rihma otsas.
Mis me siis tegime?
Natuke hästi pisikesi hüppeid. Päris ilusti hüppas. Isegi kui ma oli tõkke kõrval, siis ta ei üritanud sellest mööda ronida vaid läks ilusti hüppesse. Sellega oli ok. Pikkushüppet proovisime ka, aga ainult ühe osaga. See tuli ka välja. Alguses üritas küll peale astuda, aga sellest saime üle. Ja müür oli ka ok. Rõngast tuli ka ilusti läbi. Täna lihtsalt proovisime neid erinevaid hüppeid, et ega tal ei teki mingit tõrget mõne tõkke suhtes. Probleemi polnud.
Poomi ja A-tõket proovisime. Poomi peal paar korda üritas poole pealt alla tulla. Mitte, et ta oleks kartnud või midagi, aga lihtsalt :) A peale läks kohe ilusti jooksuga ja üle. Mingit pidurdamist ei olnud seal üleval. Alla tulles nii poomil kui A'l tegime kohe seda stoppi lõpus, et ta ei harjuks kontaktist üle minema.
Slaalom. Hajutasime sisse minemist. Ma natuke pean mõtlema selle peale. Seda peaks hakkama kuidagi rahulikult õpetama. Aga täna tegime paar korda ka terve slaalomi läbi ja siis põhiliselt sisenemist.
Tunnel. Selle üle mul oli kõige rohkem hea meel. Kuna ta tunnelis pole varem käinud, siis see oli tema jaoks täitsa tundmatu ja jube asi. Alguses tegime koos abilisega seda. Abiline hoidis ja mina kutsusin. Alguses kohe üldse ei tahtnud sinna jubedasse kohta minna, aga lõpuks hakkas asi edenema. Alguses lühike, siis natuke pikem, siis natuke kõver, veel kõveram ja lõpuks kohe täitsa kõver (U-kujuline) tunnel. Lõpuks Poppy tuli juba täitsa kiiresti sealt läbi. Ja täitsa lõpus proovisin ta juba ise saata. Ja ta jooksiski sealt ise läbi :D:D Päris ise, päris kõverast tunnelist. Oh, mul on ikka nii tubli koer.
Üldiselt oli mul natuke naljakas tunne. Ma kuidagi olin mõelnud, et see trenn on teistsugune. Mitte, et midagi oleks valesti olnud või ma oleks pettunud kuidagi. Lihtsalt. Aussiega oli ikkagi natuke nagu teistmoodi. Ta on selline rahulikum ja ikka mõtleb ja vaatab mind, enne kui midagi tegema hakkame. Poppy on aga suht rahmeldis ja tõmbleb koguaeg. :) Mulle muidugi meeldib, et ta on palju aktiivsem. Lihtsalt selline naljakas tunne oli.
Teisipäeval üritame koos Triinu ja Echoga minna agility platsile.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar